Ida-Harju Koostöökoja töögruppide koosolekud on läbi

1776

Veebruaris moodustati Ida-Harju piirkonnas kohaliku toidu, kogukonna investeeringute, ühistegevuse, turismi ja ettevõtluse töögrupid, mille koosolekutel tehti ettepanekuid vastava valdkonna arendamiseks.

Ida-Harju Koostöökojal on käimas aastate 2014-2020 rahastusperioodi uue strateegia koostamine. Pärast piirkondlikke infokoosolekuid jaanuari lõpus ja veebruari alguses hakkasid tegutsema töö­grupid, millega said liituda kõik soovijad.
Kohaliku toidu töögrupp pidas 3 koosolekut, mis toimusid Viikingite Külas, Aegviidus ja Kõrvemaal. Kogukonna investeeringute arutajad kohtusid Nelijärvel, Oxforelli puhkekeskuses ja Kõrvemaal. Ühistegevusest räägiti Anija mõisas, Raasikul ja Kuke talus. Ettevõtluse töögrupp kohtus Anijal, Kuke talus ja Arukülas. Turismi töögrupp käis koos kõige rohkem, kohtuti Aegviidus, Kosel, Kuke talus ja Ravila mõisas.
MTÜ Ida-Harju Koostöökoda tegevjuht Tiina Sergo ütles, et töögruppide arutelud olid huvitavad ja mitmekülgsed ning ettepanekuid tehti seinast seina. Ta sõnas, et kõiki ettepanekuid siiski Leader-strateegiasse sisse kirjutada ei saa, sest Leader-tegevus ei võimalda kõike toetada, lisaks tuleb välja sõeluda ettepanekud, mis on dubleeritud teiste toetusfondidega või osutuvad õigusaktide alusel mitteabikõlblikeks. Tiina Sergo märkis, et töögruppidest saadud info korrastamist ning strateegiasse kõlbulike ettepanekute sorteerimine on juba alanud.
Kohalik toit
Töögrupis osalejad leidsid, et eelkõige on vaja teha investeeringuid seadmetesse ja hoonetesse, teavitada   ja   harida   kliente   ning   teha  rohkem  koordineeritud  tööd kohalike omavalitsuste ja teiste partnerite vahel. Kitsaskohana märgiti,  et  tootearendus  on  nõrk,  tooted pole läbimõeldud, väärindatud ega turule minekuks sageli valmis.
Sooviti, et koostöös kohaliku omavalitsusega oleks edaspidi tagatud haridus- ja hoolekandeasutustes võimalikult palju kohalikku toitu, tarbija oleks teavitatud kohaliku toidu eelistest ning nõus maksma õiglast hinda. Märgiti, et kohalik toit peaks olema piirkonnas hästi kättesaadav, tuleks luua andmebaas ettevõtetest ning laiendada kaubavalikut.
Kogukonna investeeringud
Investeeringuid arutanud töörühm leidis, et kogukonna investeeringud peavad aitama luua Ida-Harjumaale tugeva ja aktiivse piirkonna, mille elanikud on oma elukohaga tugevalt seotud ning rahvaarv kasvaks. Strateegiasse soovitas töö­grupp lisada, et investeeringu puhul tuleks vaadata, kas piirkonnas on juba sarnaseid objekte, kui palju on investeeringul kasusaajaid, kas investeering aitab lahendada kogukonnas esinevaid probleeme, kui suur on jätkusuutlikkus ning multifunktsionaalsus.
Ühistegevus
Töögrupi liikmed kaardistasid oma valdkonnas praeguse olukorra, probleemi ning eesmärgi, kuhu soovitakse jõuda. Probleemidena toodi välja, et valdkonda koordineerivatel inimestel puuduvad sageli pädevused ning piirkonna­spetsiifilised teadmised. Leiti, et plaanid on küll suured, kuid raha on vähe ehk toetuste määr on liiga väike, tegevused kattuvad, teisi tegijaid ning ettevõtmisi sageli ei teata.
Lisaks sõnasid töörühma liikmed, et MTÜd teevad liiga vähe koostööd, toetuse võiks saada enne tegevust, mitte projektijärgselt ning tegevused peaksid toimuma piirkonna- ja valdadeüleselt, mitte piiratud alal kitsale sihtrühmale nagu praegu.
Turism
Töörühma koosolekul tehtud arutelus, kus osalesid ka Anija ja Raasiku  valdade  esindajad,  toodi  suurimate probleemidena välja, et turundamise oskus piirkonnas on kehv ning seda tuleks arendada koolituse ja koostööga. Turismiobjektid on küll olemas, kuid kasutusel peamiselt ainult suvel, omavahel tehakse liiga vähe koostööd ning infovahetus on piiratud. Lahenduseks pakuti koostöövõrgustiku ja infokoordinaatori koha loomist ning turismiobjektide kaardistamist.
Rühm sõnastas, et 2020. aastaks peab piirkond olema koostööle orienteeritud külalislahke ja kvaliteetsete teenustega turismikoht sise- ja välisturul, mis hindab loodussäästlike tehnoloogiate kasutamist, võlub külastajaid maalilise loodus- ja kultuurimaastikuga, pakkudes aktiivse puhkuse võimalusi.
Ettevõtlus
Ettevõtlusest huvitatud jõudsid järeldusele, et piirkonna ettevõtjate maine on madal ning eesmärk võiks olla, et neid väärtustatakse ja tunnustatakse rohkem. Probleemi nähti ka kvalifitseeritud ja usaldusväärse tööjõu vähesuses ning selles, et ettevõtjad tegelevad oma probleemidega üksi ja puudub kohaliku omavalitsuse toetus. Lisaks märgiti, et ettevõtete kasvuks ja arendamiseks on väikeettevõtjal vähe ressursse.
Töörühm märkis, et ettevõtlusega alustamist takistavad sageli vähesed teadmised, vähe infot, julgust ja ressursse ning puudulik tugisüsteem, piirkonnas on vähe ettevõtlikke inimesi ja tööjõudu. Probleemi nähti ka tööjõurändes ehk kohalikud ettevõtjad värbavad tööjõudu kaugemalt ning paljud kohalikud käivad tööl Tallinnas ja Rae vallas.