Ida-Harju Koostöökoja Leaderi toetusvoorude eelarved on varasemast suuremad

1305

Veebruaris avanevad ettevõtluse ja ühistegevuse toetusmeetmed.

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda kodulehel on möödunud aasta lõpust info uue taotlusvooru kohta. Kuigi meetmed avanevad 13. veebruaril, soovitab tegevjuht Tiina Sergo hakata soovijatel taotlust koostama kohe: „On ka põhjust, sest 2017. aasta meetmetest on tõenäosus raha saada suurem, eelarved on mahukamad, kui kunagi varem.”
Ettevõtluse meetmest on Ida-Harju Koostöökojal jagada projektidele 308 657 eurot. Projekt võib saada maksimaalselt toetust 60 000 eurot ning maksimaalselt 60 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Ühistegevuse meetmes on kevadvoorus kokku 195 946 eurot, toetus on kuni 10 000 eurot ning kuni 80 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
Tiina Sergo lausus, et Anija, Aegviidu, Raasiku ja Kose valda hõlmava Ida-Harju Koostöökoja piirkonnas on märgata uusi inimesi, kes pole varem Leaderist raha taotlenud ega toetusvõimalusest veel kuulnud: „Väga rõõmustav ja huvitav on kohata uusi, täiesti alustavaid ettevõtjaid. Soovime nende ideede elluviimisel igati toeks olla. Kui hakata äriplaani nullist koostama, tasub kindlasti juba mustand saata Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse konsultantidele-spetsialistidele üle vaatamiseks.”
Detsembris korraldas Ida-­Harju Koostöökoda kaks infopäeva: Kõrvemaal arutati 6. detsembril ühistegevuse mee­det, Arukülas oli 13. detsembril ettevõtjate infohommik.
Suurenenud huvi Leaderi vastu on Tiina Sergo sõnul tulenev osaliselt sellest, et EASis ja mujal on läinud toetuse taotlemise tingimused rangemaks: „EASist saadetakse taotlejaid aeg-ajalt meie juurde. Meetmed on muutunud ning fondid saanud teadlikumaks, enam ei dubleerita üksteist. Ka bürokraatia on läinud hullemaks. Hirmu tuleb aga maha võtta – me toetame ja aitame, hoiame kätt ja julgustame. Meie nõustajatel on käed-jalad tööd täis.”

Ühistegevuse meede muutunud
Tänavu avanevad kolm meedet: veebruaris ettevõtluse ning ühistegevuse meede, aprillis elukeskkonna arendamise meede. Tegevjuht soovitab kindlasti proovida taotleda toetust juba nüüd: „Kui ka ei õnnestu tänavu toetust saada, saab projektile tagasisidet ja edaspidi uuesti proovida. 2019. aastal on jagamiseks paraku ainult jäägid.”
Ta lisas, et toetuste suurem eelarve on tingitud sellest, et raha on jäänud varasemast üle, kuna taotlejad ei loe korralikult meet­me üldeesmärki: „Tüüpilised vead eelmistest voorudest on, et projekt ei vasta meetme eesmärgile – näiteks ühistegevuse meede peaks kaasa aitama vabaühenduste majandusliku iseseisvuse saavutamisele, aga omavalitsus taotleb sealt investeeringuteks. Kiputakse taotlustes olema ka pealiskaudne ning ebatäpne. Sageli ei loeta hindamiskriteeriume.”
Tiina Sergo lausus, et kindlasti tuleks ettevõtjatel ja MTÜdel silmas pidada – taotlema tulemiseks peab olema esitatud 2016. aasta majan­dus­aasta aruanne. Ehitusega seotud taotlemise ajaks peavad olema ehitusluba ning -projekt.
Palju segadust tekitab tema sõnul ühistegevuse meede, mille reeglid on muutunud. Toetust ei saa enam küsida üksi, projektil peab olema vähemalt üks koostööpartner, kes võib olla omavalitsus, teine vabaühendus või ettevõte. Tegevused peavad kestma vähemalt 24 kuud. Meetmesse sobituvad hästi üritused, koolitused, seminarid: „Üksiküritusi on korraldatud piisavalt palju. Tore, et meetme muudatused aitavad luua ühistegevusele jätkusuutlikkust.”

Mida kogukonnas vaja?
Tegevjuht soovitas suurendada projektides omafinantseeringut: „Hindamiskriteeriumites on kirjas, et suurem omafinantseering annab projekti hindamisel kõrgema tulemuse. Pane kas või viis protsenti ise rohkem sisse ja on suurem lootus toetust saada. Kui ka tahaks, pole raha kõigile anda ja peame välja selgitama parimad. Kui oma raha on projektis rohkem, mõeldakse tavaliselt ka taotlus hoolikamalt läbi.”
Oluline on Tiina Sergo sõnul ka teavitus, ühistegevuse projektide puhul on see ka hindamiskriteerium: „Rääkige oma ideedest, uurige oma kogukondades, mida on teile vaja, mida tahate teha, leidke koostööpartnereid. On hea, kui MTÜ raha tuleb ka mujalt peale projektide ja vallaeelarve, kas liikmemaksudest, kohalikelt ettevõtjatelt. Siis on näha, et tegevuse vastu on kogukonna huvi. Isemajandamise võimekus peab tõusma, omatulu teenimine kasvama. Ärge tehke tasuta üritusi, las iga osaleja maksab kas või sümboolse kohviraha.”
Ta rääkis, et väga hea näide isemajandamisest on MTÜ Perekeskus Männikäbi Arukülas: „Perekeskuses toimub igal õhtul midagi. Mitmed ringid ja trennid pole osalejatele tasuta, kuid ruumid on rahvast täis. Osalejad on nõus panustama, kui tehakse asja, mis on vajalik. Perekeskus on teinud head teavitustööd, kirjutanud korralikke projekte ning saanud raha mitmeteks investeeringuteks.”
Ettevõtluse ja ühistegevuse meetmed on avatud 13.-20. veebruarini.