Ida-Harju Koostöökoda toetab sel aastal projekte 554 685 euroga

1505

9.-16. mail on avatud kolm toetusmeedet elukeskonna, ettevõtluse ja ühistegevuse arendamiseks.

Esmaspäeval, 9. mail hakkab Ida-Harju Koostöökoda vastu võtma uue perioodi esimesi projekte. Avatakse elukeskkonna, ettevõtluse ja ühistegevuse arendamise meetmed.
Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergo selgitas, et elukeskkonna arendamise meetmest võib projekt saada toetust maksimaalselt 80 protsenti, taristu ja lairibaühenduse projektidel 60 protsenti. Minimaalselt võib sellest meetmest saada toetust 2000 eurot, maksimaalselt 80 000.
Ta kirjeldas, et elukeskkonna meetmest saab küsida näiteks kultuuriobjektide ja spordirajatiste tarbeks: „Soovime, et projektide lõpptulemus oleks keskkonnasõbralik ja multifunktsionaalne, kuluefektiivne.”
Eraldi tõi ta välja turvalisuse: „Piirkonnas peab suurenema turvatunne. Kuna piirkondlikele päästekomandodele tuleb koormust juurde, panustavad kohalikud kogukonnad turvalisse elukeskkonda aina rohkem. Meetmest saab küsida toetust näiteks turvakaamerate ostuks, raha vabatahtlike päästekomandode arendamiseks ja muudeks sellisteks tegevusteks.”
Tiina Sergo juhtis tähelepanu ka sellele, mida meetmest kindlasti ei toetata: „Programmist ei saa raha ehitiste projekteerimiseks, seda on palju küsitud ning varasematel aastatel on mõned Leader-grupid selleks ka andnud. Kui ehitist pole projekteeritud, pole veel ka ehitusluba ning projekt on oluliselt suurema riskiga.”
Ta lisas, et võrreldes eelmiste aastatega on seekord ehitusloa olemasolu kohtustuslik ning see peab olema taotlemise ajal projektiga koos: „Ehitusluba garanteerib, et vallavalitsus on projekti üle vaadanud ning kinnitab, et ehitis on teostatav.”
Ettevõtluse arendamise meetmes on toetuse määr kuni 60 protsenti, toetussumma miinimum 3000 eurot ja maksimum 60 000. Selles meetmes on Tiina Sergo sõnul eriti oluline kohalik ressurss: „Selles meetmes on oluline kooskõla keskkonnaga, piirkonna konkurentsivõime toetamine. Rõhk on kohalikul toidul, et see oleks kaubandusvõrgus hästi leitav ning tarbijad teaksid kohaliku toidu eeliseid. Ida-Harju Koostöökoda osaleb Põhja-Eesti kohaliku toidu märgise arendamisel ning soovime, et märgis leviks meie piirkonnas rohkem.”
Tiina Sergo märkis, kõigi meetmete puhul on nõue, et toetuse taotleja peab olema tegutsenud vähemalt pool aastat, ka see nõue on võrreldes eelmiste aastatega uus: „Ettevõtja peaks oma toodangu reklaamimisel kasutama sõna kohalik. Pole oluline, kust on pärit tooraine, peaasi, et lisandväärtus antakse tootele kohapeal.”
Meetmest saab toetust ka turundustegevuseks, kuid selles peavad osalema ühes projektis vähemalt kaks organisatsiooni: „Kui mööbliettevõtja soovib minna Saksamaale messile, siis üksinda ei saa, vaid peaks leidma oma piirkonnast teised sarnased ettevõtjad kaasa.”
Ühistegevuse arendamise meetmest võib toetust saada kuni 80 protsenti, laadad, festivalid ja muud tuluteenivad üritused kuni 60 protsenti, sest see on osaliselt ka ettevõtlus. Toetuse alampiir on 2000 eurot, ülempiir 10 000.
Meetme eesmärk on Tiina Sergo sõnul vähendada vabaühenduste sõltuvust projektitoetustest: „Perioodi lõpuks võiksid toetused moodustada mitte rohkem kui 70 protsenti Leader-toetust saanud vabaühenduste ressurssidest. Euroopa Liidu toetused vähenevad lähiaastatel ning on oluline, et vabaühendused saaksid edaspidi ise hakkama. Igas omavalitsuses võiks olla oma bränd-sündmus, mis kannaks piirkonna identiteeti, aitaks seda turundada ning muuta tuntuks üle Eesti. Lähiümbruses on hea näide presidendi matk Aegviidus. Ürituste puhul katame eelkõige kulusid, mis aitaksid püsida ettevõtmisel jätkusuutlikuna ka pärast projektiraha kasutamist.”
Sellest meetmest ei toetata võistlus- ja treeningriietuse toetamist. Erand on näiteks esinemisriided: „Toetust saab küsida näiteks esinemiseks vajalike rahvariiete soetamiseks. Anija vallas said möödnud projektiperioodil paljud kultuurikollektiivid endale Harju-Jaani rahvarõivad, kuid oli ka neid, kes jäid ilma. Nüüd on võimalik uuesti taotlus esitada. Üldjuhul ei toetata välisreisil osalemist, erand on noortegrupid. Toetust ei saa riiklikud ja maakondlikud sündmused, kui korraldajate hulgas pole meie piirkonna organisatsioonid ja sündmus toimub Ida-Harjust väljas. Toetada ei saa ka väga kitsale sihtgrupile mõeldud üritusi.”
Pehmeid tegevusi, mis pole investeeringud, toetatakse ainult ühisprojektina. See tähendab, et ürituste, festivalide, koolituste korraldajal peab olema vähemalt üks partner – ettevõtja, MTÜ, vallavalitsus: „Koostööpartner võib olla ka piirkonnast väljaspool, kuid peab olema loogiline seos projektiga ning kasusaajad meie piirkonnas.” Loe ka lk 4.