Ida-Harju Koostöökoda Kehras: arendada võiks turismivõrgustikku

2196
TIINA SERGO ootab piirkonna arengust huvitatuid järgmisele koosolekule Raasikul 4. veebruari õhtul.

Anija valla kultuurikeskuses Koostöökoja infokoosolekul osalejad tegid ettepaneku, et projektidele antavad summad võiksid olla suuremad, alampiiriga vähemalt 2000 eurot.

Ida-Harju Koostöökoda on alustanud strateegia koostamist uueks rahastusperioodiks aastatel 2014 – 2020. 2. veebruaril toimus Ida-Harju Koostöökoja 3. piirkondlik infokoosolek. Anija valla kultuurikeskusesse kogunes kümmekond ini­mest, et arutada Anija valla arengut. Osalejad leidsid, et on vaja arendada ettevõtjate koostööd,  luua turismiobjekte. Turismi eelistest rääkides märgiti, et potentsiaali loob raudtee – Anija on Eesti ainus vald, kus on neli raudteejaama.
Tehti ettepanek toetada projekte, mis parandaksid elukeskkonda ning eelistada projekte, mis on pooleli ja mida annab uue projektiga lõpule viia.
Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergo rääkis, et piirkondlike infokoosolekutega selgitatakse välja valla vajadused ja soovid: „Käime Ida-Harju Koostöökoja vallad läbi, vaatame, mis teemad kattuvad, leiame ühisosa. Eesmärk on arendada kohalikku elu ja toetada initsiatiivi. Kuidas vallaelu arendada, ütlevad elanikud ise, ei otsusta ministeerium.“
Ta sõnas, et summa, mida PRIA projektide toetamiseks annab, on sama suur kui eelmisel rahastusperioodil: „ Sellest jäi kasutamata 10 000 eurot, sest paari projekti ei viidud ellu.“
Lisaks infokoos­olekutele toimuvad töögruppide arutelud turismi, kohaliku toidu ning ettevõtluse teemal. Töögrupid on avatud kõigile soovijatele.
Tiina Sergo märkis, et uuel perioodil on plaanis rõhku panna ettevõtlusele, sest see viib maal elu edasi: „Vaatame ettevõtete majandusnäitajaid ja kuidas on projektide elluviimine neid mõjutanud.“
Anija vallavolikogu liige Tanel Talve rääkis, et Anija vallas on toimiv infrastruktuur, mille põhjal võiks hakata üles ehitama ettevõtete koostöövõrgustikku: „Sellega tegeleb Kõrvemaa piirkonna arengukava. Meil on looduslikke ressursse ja ettevõtjaid, puudu on turismiatraktsioone, mis ei pea olema suurt kasumit tootvad nagu Eiffeli torn. Piisab, kui julgetaks mõelda julgemalt ja avatumalt. Lõpuks võiks valmis ehitada ka Kehra raudteejaama.“
Osalejad leidsid, et turismipotentsiaali on Anija vallas palju – bussid viivad turistid Kakerdaja rappa, käiakse Valgehobuse mäel ning Kõrvemaa looduses. Tehti ettepanek, et vaatamisväärsuse saaks teha ka Pikaveski tammist. Samas toodi välja, et Anija vald asub turismimagnetiks olemiseks Tallinnale liiga ligidal.
Leiti, et võiks olla turismiobjekte, mida toetatakse riiklikult. Tanel Talve tõi näite, et Voose keskuse äriplaan tuleb ots otsaga kokku, kuid on avalikes huvides toimiv objekt – kohale saab tuua turisti, kes ei plaani külaskäiku nädalaks, kui teha piisavalt müügitööd ning objekte reklaamida.
Anne Oruaas sõnas, et üks sihtgrupp, keda võiks turistidena Anija valda tuua ja linnast välja vedada, on Tallinna kooliõpilased.
Arutelu tekkis teemal, kas Leaderi projektid peaksid looma uusi töökohti. Leiti, et hindamisel ei tohiks rõhutada töökohtade loomist, vaid vaadata laiemalt lisandväärtust, mida projekt piirkonnale pakub, et maale tuleks rohkem elanikke, kes oleks motiveeritud sinna ka jääma.
Tanel Talve rõhutas, et peab olema tõmbenumber, mis annab ettevõtjatele julgust luua piirkonda majutuskohti, söögipaiku: „Ei maksa loota, et tekiksid tehased, mis looksid töökohti. Toetust tuleks leida projektidele, mis parandavad elukeskkonda, et maal oleks hea elada.“
Anija abivallavanem Marge Raja märkis, et toetama peaks väikeettevõtjaid: „Veel on neid, kes pole Leaderist midagi kuulnud. Kui võrrelda meie valda Kose ja Raasikuga, siis meile tuli ettevõtlusvaldkonnas tunduvalt vähem raha, polnud taotlejaid, kes oleks küsima tulnud.“
Anne Oruaas sõnas, peab jälgima, et Leader-programm ei kopeeriks Kohaliku Omaalgatuse Programmi, mis annab raha taotlejale kohe kätte ning on oluline MTÜdele. Koosolekul osalejad leidsid, et Leader-programmiga saadavad toetused võiksid olla suuremad ehk taotlejale võiks anda mitte alla 2000 euro. Lausuti, et suuremaid projekte tuleb toetada kooskõlastatult, et erinevatest programmidest saadud toetused moodustaksid terviku ning sobiksid omavahel kokku nii, et projekt saaks valmis.