Huvi kaevandamise vastu on Kuusalu vallas kasvanud

856
Ehitusmaavarade maardlate paiknemine Harjumaal. Kaart on võetud Eesti Geoloogiateenistuse aruandest, koostatud 2018. aastal.

Kuusalu vallavalitsus on viimastel nädalatel saanud kirju Valgejõe küla inimestelt, kes paluvad mitte anda kooskõlastust geoloogilisteks uuringuteks Valgejõe II liivamaardlas. Geoloogilisi uuringuid soovib läbi viia EMG Arendus OÜ, kelle kontor asub Kiius. Ettevõte soovib rajada kuni 30 puurauku ja kuni 10 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 15 meetrit. Maardla paikneb Tallinna-Narva manteest lõuna pool, Valgejõe küla Tallinna-poolse sissesõidu lähedal.

Möödunud nädalal vallamajja saadetud 25 allkirjaga pöördumises öeldakse, et maapõue uuringutega kaasneb negatiivne mõju vallaelanike ja looduse elukvaliteedile ning palutakse mitte nõustuda uuringutega ega lubada kaevanduse rajamist Valgejõe küla territooriumile.
Varasemad samasisulised kirjad olid kahelt kinnistuomanikult Valgejõelt. Keskkonnaamet vastas, et geoloogilised uuringud ei anna garantiid ega õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks, uuringutega kaasnev mõju on vähene.

Kuusalu volikogu keskkonna- ja ehituskomisjon kutsus Valgejõe küla ja EMG Arendus OÜ esindajad järgmise nädala esmaspäevaks vallamajja uuringute ja liiva kaevandamise teemal selgitusi jagama.

Sõnumitooja küsimusele, miks EMG Arendus soovib kaevandada Valgejõel, kui firmal on liivakarjäärid Kuusalus ja Huntaugul, vastas ettevõtte juht Rein Rätsep, et igas kohas on erinev liiv: „Valgejõel otsime jämedamat liiva kuivatamise jaoks, Kuusalus on otsas. Sellist liiva kasutatakse metallurgias, energeetikas. Liivakarjääride keskkonnamõju on minimaalne, põhjavett ei puuduta. Kui liivakarjäär ammendatud, tekivad puhkealad, nagu on Huntaugul ja tuleb Kuusalus.“

Ta selgitas, et kaevandatakse, kuna on nõudlust: „Inimesed ehitavad, et elu edeneks, tahavad selleks materjali. Kohalikud omavalitsused saavad kaevandamistasu.“

Kuusalu keskkonna- ja ehituskomisjoni esimees Raul Valgiste sõnas, et uuringulubade taotluste arv on viimasel ajal kasvanud: „Kohalikele ei ole uute karjääride avamine meeltmööda, see on mõistetav. Samas peab uuringute ja ka kaevandamisega mittenõustumiseks olema arvestatavad põhjendused.“

AS YIT taotles eelmisel aastal luba uuringuteks Kalajärve IV liivamaardlas, mis ulatub Valgejõe külasse ja Lääne-Virumaale Läsnale. Keskkonna- ja ehituskomisjon ning vallavalitsus arutasid taotlust käesoleva aasta alguses ja nõustusid loa väljastamisega.

Tänavu jaanuaris soovis EMG Arendus luba teha geoloogilisi uuringuid Kuusalu vallas Saunja külas Tallinna-Narva maantee läheduses, kus on ehituslubjakivi maardla. Soov oli rajada 10 puurauku sügavusega 20 meetrit. Keskkonnakomisjon ei olnud uuringute vastu, vallavalitsus nõusolekut ei andnud. Vallavanem Urmas Kirtsi kommenteeris, et külaelanikud olid vastu ning vallavalitsus ei pidanud uuringute algatamist mõistlikuks.

Jaanuaris teatas keskkonnaamet, et EMG Arendus ja Valkla Kaevandajate Selts OÜ on esitanud taotluse Valkla uuringuruumis, et selgitada välja ehituskillustikuks sobiva lubja- ja paekivi maht ja kvaliteet. EMG Arendus soovib uurida Tammessaare kinnistut pindalaga 5,29 hektarit, Valkla Kaevandajate Selts nelja lahustükki, sealhulgas ka Tammesaare kinnistut, kogupindalaga 65,90 hektarit. Kuna uuringuruumid kattuvad, algatab keskkonnaamet uuringuloa saamiseks esmalt enampakkumise.

Lähiajal selgub, millise otsuse langetab keskkonnaamet seoses ASi Tootsi Turvas taotlusega turba kaevandamiseks Kuusalu vallas Rummu rabas.

Anija ja Raasiku vallas
Anija vallavalitsus on saanud OÜ Homeline taotluse kaevandamisloa pikendamiseks Vetla liivakärjääris. Anija vallavolikogu plaanib anda arvamuse juunikuu istungil. Tegu on olemasoleva karjääriga, kuhu anti kaevandamisluba 2005. aastal ja kehtis 2020. aasta märtsini.

Uuringuteks ei ole tänavu Anija vallavalitsuselt nõusolekut küsitud. Anija vallas käib kaevandamine Soodla II ja Poolvahe II ja Raudoja liivakarjääris ning Vahelaane kolmes kruusakarjääris Vetlas.

Raasiku vallas toimub Peningil turbatootmine ja Mallavare külas kaevandatakse Pihuvere kruusakarjääris. Viimase kümne aasta jooksul uuringuteks pole luba taotletud.

Kurgla ja Pihuvere karjääridest, kus aastaid tagasi lõppes kaevandamine, on tehtud tehisveekogud, millest on saanud kohalikele ujumiskohad. Peningi maardla ja karjäär Mallaveres taastatakse maavara lõppedes metsamaaks.

Eelmine artikkelPõhja-Eesti kodukokkade retseptivõistlusel oli 17 osalejat
Järgmine artikkelKuu­sa­lu val­la amet­ni­kud ree­de­ti ko­du­kon­to­ris