Hoolimisest ja rahast

2048

Raivo Uukkivi, Raasiku vallavanem

Raasiku  vallavolikogu  on  käes­oleval aastal pikalt arutlenud sotsiaalvaldkonna ja seda reguleerivate õigusaktide üle. Hoolivust ei saa mõõta kord kuus vallakassast välja antava rahahulgaga, vaid inimliku suhtumisega abivajajasse. Oluline on selgitada välja probleemi olemus. Järgneb nõustamine ja alles kõige viimane, kuid kindlasti mitte ebaolulisem, on rahaline toetus, mis on sihitud täpselt probleemi lahendamisele.
Nii on arutatud Raasiku vallas alates 2014. aasta algusest. Kõikidel vaidluses osalejatel on kindlasti omajagu õigust, kuid siiski on õigem seisukoht see, et tuleb püüda lahendada probleem efektiivselt ning peab arvestama, et vaid toetusrahaga probleemi suud kinni toppida pole võimalik. See „suu“ on põhjatu ja tegelikult ei motiveeri ka abivajajat ega tema lähedasi väljapääsu otsima. Sellist olukorda nimetatakse abituse õpetamiseks ja kätteõpitu võimendamiseks. Niisugune õpitud abitus õgib aina rohkem vahendeid valla eelarvest, neid saaks kasutada sootuks muudeks tegevusteks, näiteks eakate vabaaja veetmise võimaluste laiendamiseks. Samuti ei aita selline lähenemine abivajajat tagasi ühiskonda.
Eelmisel nädalal avaldatud niinimetatud valdade võimekuse edetabelis, mis tegelikult ei määra valdade võimekust mitte üks raas, toodud numbrilisele statistikale tuginedes saan nõustuda, et Raasiku vallas pole toimetulekutoetuste ja sotsiaalvaldkonda suunatud vahendite suhe võrreldav nende valdadega, mis on tabelis eespool.
Võrreldes esikoha saanud Rae vallaga, on meie näitajad sarnased ülalpeetavate määra osas. Samas maksti 15-64aastaste elanike kohta Raasiku vallas eelmisel aastal toimetulekutoetust 3,6 eurot iga elaniku kohta, Raes ja Kiilis näiteks 0,2 eurot elaniku kohta. Seevastu kogu sotsiaalvaldkonna kulud jaotatuna ühe inimese kohta olid Raasikul 44 eurot aastas, Raes 69. Loomulikult on valla elanikkonna vanuseline struktuur erinev, kuid siiski mitte niivõrd, et meie inimestele tuleks 18 korda rohkem toimetulekutoetust maksta.
Kui vaadata Eesti teisi omavalitsusi, siis kohtame veel kordades suuremaid numbreid ja mida kaugemal pealinnast, seda suuremaks need muutuvad. Ei aita ka põhjendus, et see ju riigi ja mitte valla raha. Usun, et siin on koht, mida on võimalik parandada.
9. septembril võttis Raasiku vallavolikogu vastu 4 määrust, mis on mõeldud valdkonna tegevuste täpsemaks reguleerimiseks. Neist enim kõneainet on pakkunud „Raasiku valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“, millega kehtestati uus regulatsioon erinevate toetuste maksmise osas. On hakanud levima „informatsioon“, et nüüd võttis volikogu ära ravimitoetuse. See kuulujutt on pahatahtlik ja selle levitajad valetavad. Ravimitoetus on eraldi toetusena määruses, kuid selle maksmine on selgelt reglementeeritud. Ei maksta ühegi ravimi eest, mis pole retseptiravim ega seotud konkreetselt toetust küsiva isikuga. Samuti teeb otsuse toetuse maksmise või mitte maksmise osas spetsialistidest koosnev komisjoni. Nii välditakse avaliku raha vääralt kasutamise võimalus, näiteks käsimüügi ravimite eest toetuse saamiseks.
Toetuste määrust tasub süvenenult lugeda, sest mitmeid toetusi saavad taotleda vaid need, kes on rahvastikuregistri järgi Raasiku valla kodanikud. Kui on tegu toetusega, mida määratakse volikogu tahtest ja mitte seadusest tulenevalt, ning makstakse vallale laekunud maksurahast, siis on õiglane, et toetust saavad vaid need, kes on ka ise valla registrijärgsed elanikud. Seega on mõistlik end valla elanikuks registreerida.