Kolga keskkooli ei ole haridusministeeriumi avalikustatud nimekirjas.
Kolmapäeval, 28. märtsil avaldasid meediaväljaanded ülevaate Eesti omavalitsusliitudelt haridus- ja teadusministeeriumi palvel saadetud vastustest ning ettepanekutest gümnaasiumivõrgu muutmiseks.
Kokku sai ministeerium 156 kirjalikku vastust: kõigilt omavalitsusliitudelt, maavalitsustelt, 59 valla- ja 23 linnavalitsuselt. Praegu on Eestis ligi 230 gümnaasiumi, ettepanekud on neist kuni 100 allesjätmise kohta.
Harjumaa gümnaasiumidest on kindlate võimalike jätkajatena nimetatud 9 gümnaasiumi: Keila, Maardu, Viimsi, Kose, Saue, Jüri, Kuusalu, Saku ja Tabasalu.
Eraldi on toodud 5 gümnaasiumi, mille säilitamiseks on lisatud erinevad põhjused, nende jätkamine on küsimärgi all: Kehra, Paldiski, Kiili, Kallavere ja Loksa.
Nimekirjas pole Kolga ega ka Loo keskkooli.
Kehra gümnaasiumiosa jätkamise põhjendusteks on märgitud integratsioon, Tallinna minnes 3 tundi transpordiaega, kaoks 10 õpetajakohta. Loksa gümnaasiumiosa allesjätmise põhjendustena on kirjas õpilaste arvu prognoositav kasv 90ni ning väga head õpitulemused.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) vastuses on öeldud, et Harjumaale ei ole otstarbekas luua ühtegi puhast gümnaasiumi, õpilasi ei ole mõistlik suunata liikuma seal, kus puudub ühistransport. Enamik õpilasi liigub juba nüüd koolide sulgemise korral Tallinna. Kui maakonda jäävad 9 gümnaasiumi, suureneks ühistranspordi kulu 419 410 eurot aastas, kui neid jääks 14, siis 211 630 eurot. Üheksa gümnaasiumi puhul pikeneks Ida- ja Lääne-Harju õpilaste koolitee päevas 3-3,5 tundi. Seetõttu peab HOL vajalikuks luua õpilaskodud Tallinnas, Keilas, Kuusalus. Kui Raplamaalt Kaiu ja Juuru õpilased siirduks Harjumaale, siis ka Kosele.
„Arvestades Harjumaa arengu omapära ja tänaste gümnaasiumide suhteliselt suurt tihedust, leiame, et gümnaasiumivõrgu reform ilma selgete eesmärkide püstitamiseta on kahjulik Harjumaa enamusele piirkondadele, toob kaasa täiendavaid põhjendamata kulutusi ega tõsta gümnaasiumihariduse taset,“ öeldakse kirjas.
HOL on seda meelt, et gümnaasiumivõrku tuleks ümber korraldada kolme aasta jooksul. Ka edaspidi võiksid Eestis olla riigi-, munitsipaal- ja erakoolid.
Üldharidus peaks olema kättesaadav kõigile, kel on võimeid ja soovi saada keskharidus. Õpilaste vastuvõtmisel gümnaasiumisse ei tohiks ühtse lävendi kehtestamise korral tekkida olukorda, kus hakatakse tootma põhiharidusega töötuid.
Kuusalu ja Jõelähtme vald saatsid ministeeriumi ühise kirja, et soovivad oma üldhariduskoolide tuleviku üle otsustada ise.
Haridusminister Jaak Aaviksoo kommenteeris ajakirjandusele, et ministeeriumi eesmärk on viia gümnaasiumireform jaanipäevaks riigikogu ette.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles Kolga keskkooli jätkajate seast väljajätmise kohta, et nimekirjad on spekulatsioonid: „Vabariigi valitsus ei ole oma seisukohta reformi asjus öelnud, avaldatud on ühe ministeeriumi nägemusi.“
Kolga keskkooli direktor Tõnu Valdma kinnitas, et kolmapäeval avaldatud nimekiri koolirahvas paanikat ei tekitanud: „Juba enne kooliaasta algust avaldati nimekirju, variante on olnud mitmeid, aga seni, kuni pole otsuseid, jätkame rahulikult oma tööd.“
Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse esimees, Kuusalu vallavolikogu liige Enn Kirsman kirjutas Õpetajate Lehes, et Eesti üldharidusmaastik kihab, sest minister Jaak Aaviksoo on öelnud selgelt välja tahte gümnaasiumivõrk korrastada, praeguste keskkooli (täistsükli kooli) tüüpi koolide asemele peaksid tekkima „puhtad“ gümnaasiumid ja põhikoolid. Ta edastab lastevanemate liidu juhatuse seisukoha, et „lihtne“ lahutamine ei too õppekvaliteedis olulist muutust, kui kehtivasse õppekavasse ei tehta suuri muudatusi.
