REILI KULL,
Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja
Ilusad ja soojad ilmad panevad meid ikka ja jälle mõtlema sellest, mida kõike peaks koduaedades ja maakodudes tegema. Päästjatele meenuvad seoses soojade ilmadega kahjuks ka eelmisel suvel toimunud selle kümnendi suurim metsatulekahju Vikipalus ning ulatuslikud kulupõlengud üle Eesti. Selleks, et taolisi suurte kahjudega tuleõnnetusi ära hoida, saame me ise väga palju ära teha.
Märtsikuu tõi endaga kaasa kulupõlengute hooaja alguse. Olid juba ka esimesed suuremad põlengud, kus korraga põles 6 hektarit kulu. Kulupõlengute põhjuseid on küll väga keeruline välja selgitada, kuid suuremal osal juhtudel on nende taga ikkagi inimesed ise. Ulatuslik põleng võib alguse saada lendu läinud sädemest või korralikult kustutamata suitsukonist, mistõttu tuleb looduses nii lahtise tule kui ka mootorsõidukitega olla väga ettevaatlik, seda eriti siis, kui on pikalt olnud kuiv.
Lisaks hävinevale taimestikule võime me teadmatusest ja hooletusest tulenevalt ohtu seada ka taimestikus elavad linnud, loomad ja putukad. Nii tasub looduses olles alati mõelda ka nendele, kes ise ennast kaitsta ei saa ning kelle kodu võib inimese ettevaatamatuse tõttu hävineda.
Ohtlikuks võib osutuda ka lõke, mis on jäetud järelevalveta või mille tegemisel ei ole järgitud ohutusnõudeid. Et vältida lõkkest alguse saavaid tulekahjusid, tuleb meeles pidada mitmeid reegleid. Kõigepealt on oluline, et lõkkekoht oleks hoonetest ohutus kauguses, sest lendu läinud sädemed võivad maja süüdata. Alla meetrise läbimõõduga lõke peab hoonest olema vähemalt 8 meetri kaugusel, rohkem kui ühemeetrise läbimõõduga lõke peab ohutuse tagamiseks asuma hoonest vähemalt 15 meetri kaugusel. Lõket tuleb valvata ja selle läheduses hoida kustutusvahendeid, näiteks 10liitrist ämbrit veega või tulekustuti. Lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimedest, okstest ning muust põlevast materjalist. Lõkkekoht peab olema piiratud kivide või pinnasevalliga. Enne lõkke süütamist tuleb kindlasti veenduda, et seal ei oleks mõnd talveunes magavat looma või lindu, näiteks siili või hiirt.
Lõket tohib teha vaid nõrga tuule korral ehk juhul, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis. Lõkkel tuleb inimese valvsa pilgu all lasta täielikult ära põleda või tuleb see kustutada.
Lisaks tuleb meeles pidada, et lõkkes tohib põletada ainult kuiva ja immutamata puitu, oksi, kiletamata pappi ja paberit ning muud töötlemata looduslikku materjali. Mööblit, immutatud või värvitud puitu, rehve, plastikut või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamisega mürgitame otseselt loodust ja inimesi. Kindlasti ei tohiks lõkkesse visata kõike, mis tuleb kevadise suurpuhastusega keldrist ja pööningult lagedale, kuna ohtlike jäätmete põletamisel tekib märkimisväärselt suur hulk mürgiseid heitgaase.
Tegu on lihtsate reeglitega, mida järgides anname me kõik suure panuse Eesti tuleohutumaks muutmisele ning elude, vara ja keskkonna päästmisele.
Seda, kui suur tuleoht on Eesti eri piirkondades, saab vaadata internetis tuleohukaardilt, mis asub aadressil http://kodutuleohutuks.ee/tuleoht-metsades/.