Hindamiskomisjoni liikmed kommenteerivad

642

MTÜ Arenduskoda juhatus ja hindamiskomisjoni liikmed oma töö eest tasu ei saa

Esimese kahe projektivooruga esitati komisjonidele kokku 72 projekti. Need töötati põhjalikult läbi. Taani Djurslandi tegevuspiirkonnas oli esitatud kokku 40 projekti.

Ambla valla arendusnõunik MERIKE KOOV pehmete meetmete hindamiskomisjonist: „Projektid olid väga erineval tasemel. Mõni oli kirjutanud kümme lehekülge briljantset teksti, keeruline oli aru saada, mida soovitakse. Teine oli teinud küll lühikese, aga kirjavigu täis ja raskesti mõistetava jutu. Ei osata selgitada, mida tahetakse teha, miks ja kelle jaoks. Kuna me ei tunne teiste valdade inimesi ega olusid, otsustad oma kogemuste ja teksti järgi.”

ÜLLE VISNAPUUpehmete meetmete hindamiskomisjonist: „Kui nõustusin komisjonis olema, ei arvanud, et see on nii suur vastutus. Kõik meie komisjonile esitatud projektid tuli läbi töötada, õhtuti sai kodus arvuti taga istutud. Käisin ka Tapal Arenduskoja kontoris nendega tutvumas.”

Loksa I keskkooli direktor ja linnavalitsuse liige ÕNNELA TEDREKIN, mõlema hindamiskomisjoni liige: „Uurisin projekte õhtuti kodus, aga ka üks nädalavahetus kulus selleks. Mitu korda vaatasin üle, kas sain kirjutaja mõttest aru ega ole kellelegi liiga teinud. Soovin, et leiaks ka Loksalt rohkem inimesi, kellega koos Leader-tegemistest osa võtta.”

Kuusalu abivallavanem MILLI KIKKAS, pehmete meetmete hindamiskomisjoni juht: „Taanis nägime, kui lihtsaks oli tehtud projektitaotluse vorm, palju sai täita ristikeste tegemisega. Meie inimeste projekte oli raske lugeda. Mõni oli kasutanud projektiteksti koostades eri suuruse ja stiiliga tähemärke, vist ei tuntud hästi arvutit. Peaksime määrama, millises kirjas projekt teha. Taanis hindab projekte juhatus, meil on eraldi komisjonid ja see on parem, saab rohkem süveneda.” 
         
Vihula valla kultuurinõunik ANNELI KIVISAAR investeeringumeetmete hindamiskomisjonist: „Mulle Leader meeldib, see on üks väheseid ja esimesi ELi rahasid, mille üle on antud otsustusõigus kohapeale.”

TIINA VILU investeeringumeetmete hindamiskomisjonist: „Peame hakkama oma hindamiskriteeriume üle vaatama, kõike ei oska ette näha, praktika annab kogemusi. Projektikirjutajatele tuleks teha kohustuslikuks eelnõustamisel käimine – et saaksime vigu ennetada.”

Arenduskoja tegevjuht HEIKI VUNTUS: „Arenduskoja eelarve on 2,5 aastaks 27 miljonit krooni, sellest 20 protsenti on administreerimiseks ja koolitusteks, ülejäänu projektide rahastamiseks. Sõltuvalt sellest, kui paljud Arenduskoja projektid on saanud 2010. aasta suveks rahastuse, otsustatakse, kas oleme suutelised projekte koostama ja ka edaspidi antakse MTÜ tegevuseks toetust.” 


Mõiste LEADER on lühend Euroopa Liidu ühe algatusprogrammi prantsusekeelsest nimetusest, mis eesti keeles tähendab „seosed maamajanduse arengu erinevate tegevuste vahel”.
Maja hipide kommuunis Frilandis. Hoone seinad on tehtud teokarpidest.
Leader-toetuste eesmärk on edendada elu maapiirkonnas inimeste algatuste ja koostöö kaudu.

Teisipäeval, 30. juunil Kuusalu vallas Viinistul käinud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Sõnumitooja küsimusele PRIA töötajate erinevate tõlgenduste kohta Leader-projektide abikõlbulikkusest: „Lõplikku loetelu, millised tegevused on abikõlbulikud, ei ole võimalik määrusesse kirja panna. Määruse mõte on, et toetused ei tohi katta omavalitsuste kohustusi. Kõiges muus tuleb osapooltega läbi rääkida. Loodame, et suudame arusaamu ühtlustada, et tulevikus oleks lihtsam ja selgem.” 

Eelmine artikkelVargus Alavere külas
Järgmine artikkelKehras ootas pangabussi mitukümmend inimest