HEI­KI VUN­TUS: „Lea­de­ri­ga on Aren­dus­ko­ja piir­kon­da tul­nud üle 6 mil­jo­ni eu­ro.“

454
MTÜ Aren­dus­ko­da te­gev­juht HEI­KI VUN­TUS on Ees­tis üks vä­he­seid, kes töö­tab sel­les ame­tis tä­ni­ni.

Kuu­sa­lu, Ta­pa, Kad­ri­na ja Hal­ja­la val­da ning Lok­sa lin­na ühen­da­va MTÜ Aren­dus­ko­da te­gev­juht HEI­KI VUN­TUS, Ees­tis on maa­elu eden­da­mi­seks ja­ga­tud Eu­roo­pa Lii­du Lea­de­ri prog­ram­mi ra­ha ka­hel kuueaas­ta­sel te­ge­vus­pe­rioo­dil. Need on suu­red sum­mad, kui pal­ju toe­tus­ra­ha on sel­le aja­ga an­tud Aren­dus­ko­ja kau­du?
„Ko­gu Ees­tis on pe­rioo­dil 2014-2020 maa­piir­kon­da­des­se ja­ga­da üle 71 mil­jo­ni eu­ro Lea­de­ri prog­ram­mi ra­ha. Ka­he pe­rioo­di väl­tel ole­me Aren­dus­ko­ja te­ge­vus­piir­kon­nas aas­ta­tel 2007-2013 ja 2014-2020 saa­nud ko­ha­lik­ke pro­jek­te toe­ta­da kok­ku 6 058 700 eu­ro­ga, sel­lest esi­me­sel pe­rioo­dil 3 386 000 eu­ro ja tei­sel 2 672 700 eu­ro­ga. Kuu­sa­lu val­da on Lea­de­ri ra­ha tul­nud kok­ku 1 320 691 eu­rot 137 pro­jek­ti­le, Lok­sa lin­na 265 314 eu­rot 28 pro­jek­ti­le, Ta­pa val­da 1 365 005 eu­rot 99 pro­jek­ti­le, Hal­ja­la val­la­ga lii­tu­nud en­di­se Vi­hu­la val­la taot­le­ja­te­le 1 193 565 eu­rot 108 pro­jek­ti­le ja Kad­ri­na val­da 1 577 370 eu­rot 113 pro­jek­ti­le. Esi­me­sel pe­rioo­dil kuu­lus meie te­ge­vus­piir­kon­da ka Amb­la vald, sin­na läks siis 252 973 eu­rot 35 pro­jek­ti­le.

Taot­lus­voo­re on ol­nud 16. Tä­na­vu me enam uut voo­ru ei kor­ral­da, toe­tus­ra­ha on ja­ga­tud ja mis veel al­les jääb, ka­su­ta­me Aren­dus­ko­ja en­da pro­jek­ti­de­le. Peat­selt hak­ka­me et­te val­mis­ta­ma järg­mist pe­rioo­di aas­ta­teks 2021-2027, kõi­ge­pealt tu­leb koos­ta­da uus st­ra­tee­gia.“

Mil­li­se sum­ma saab Aren­dus­ko­da järg­mi­seks pe­rioo­diks?
„Täp­set ra­ha­numb­rit ei tea, uue pe­rioo­di mää­rust al­les koos­ta­tak­se maae­lu­mi­nis­tee­riu­mis, kuid kind­las­ti tu­leb Lea­de­ri prog­ram­mi toe­tus­sum­ma va­ra­se­ma­test väik­sem. Üks põh­jus on Suurb­ri­tan­nia ehk suu­re ra­ha­ko­ti lah­ku­mi­ne Eu­roo­pa Lii­dust. Tei­seks see, et Ees­ti on nüüd are­ne­num.“

Kui­das Teie hin­da­te, kas Lea­de­ri ra­hast on ol­nud Aren­dus­ko­ja piir­kon­nas ka­su?
„Mui­du­gi on. Et­te­võt­ted on saa­nud in­ves­tee­rin­gu­toe­tus­te abil os­ta sead­meid. On re­mon­di­tud hoo­neid. Viit­na kõrt­sil on Lea­de­ri abil uus ka­tus. Kuu­sa­lu val­las Kol­ga mõis sai toe­tust kü­la­lis­te­ma­ja re­mon­diks, Vii­nis­tu rah­va­ma­ja on toe­ta­tud re­mon­di­ra­ha­ga, sa­mu­ti Vi­ha­soo rah­va­ma­ja, Kol­ga­kü­la rah­va­ma­ja­le on vii­ma­sest voo­rust an­tud in­ves­tee­rin­gu­ra­ha ja ka Kõn­nu kü­la­ma­ja­le. Need on mõ­ned näi­ted. Li­saks pal­jud ko­gu­kon­naü­ri­tu­sed, trü­ki­sed, kü­lap­lat­sid. On tek­ki­nud koos­tööp­ro­jek­te ja -võr­gus­tik­ke, teh­tud koo­li­tu­si, käi­dud õp­pe­rei­si­del. Kõik see on ai­da­nud piir­kon­na aren­gu­le kaa­sa.

Aren­dus­ko­ja ko­du­le­hel on või­ma­lik tut­vu­da ra­has­ta­tud pro­jek­ti­de ni­me­kir­ja­de­ga, on kor­du­vaid taot­le­jaid, aga iga kord tu­leb ka uu­si.“

Kui pal­ju on taot­lus­voo­ru­des edu­kaks osu­tu­nud pro­jek­te jää­nud el­lu vii­ma­ta ja kui suu­red sum­mad see­tõt­tu ka­su­ta­ma­ta?
„Esi­me­sel pe­rioo­dil oli sel­li­seid pro­jek­te vä­hem, tei­sel kah­juks roh­kem. Meie and­me­baas näi­tab, et käe­so­le­val pe­rioo­dil ra­has­ta­tud pro­jek­ti­dest on 10 taot­le­jat toe­tu­sest loo­bu­nud, ra­ha­li­selt on see kok­ku 249 165 eu­rot. Li­saks on 93 574 eu­rot taot­le­jad ta­gas­ta­nud muu­del põh­jus­tel. See ra­ha on suu­na­tud ta­ga­si taot­lus­voo­ru­de eel­ar­ves­se. Pro­jek­ti­de el­lu­vii­mi­seks on an­tud ae­ga kolm aas­tat. Osa­del ra­ha­saa­ja­tel pole see aeg lä­bi, lõp­lik­ke tu­le­mu­si näe­me, kui täh­ta­jad on möö­das.“

Taot­lu­sed kon­ku­ree­ri­vad üks­tei­se­ga, on võit­jad, kes saa­vad Eu­roo­pa Lii­du toe­tus­ra­ha, ja kao­ta­jad, kel­le pro­jek­tid jää­vad ra­has­tu­se­ta. Kas hin­da­jad on ek­si­nud, kui kõr­geid hin­de­punk­te ko­gu­nud pro­jek­ti ei teh­ta­gi – et po­le osa­nud nä­ha esi­ta­ja suut­lik­kust plaa­ne teoks te­ha?
„Esi­ta­me maae­lu­mi­nis­tee­riu­mi­le igal aas­tal aruan­de, kui pal­ju pro­jek­te ar­vu­li­selt on te­ge­ma­ta ja mis on põh­ju­sed. Põ­hi­põh­jus on, et taot­le­jal po­le ra­ha, sest ei ole saa­dud lae­nu omao­sa­lu­se või li­sa­ra­has­tu­se jaoks. Või on et­te tul­nud oo­ta­ma­tuid olu­kor­di ini­mes­te elu­kor­ral­du­ses. On ka juh­tu­nud, et in­ves­tee­ring on teh­tud, aga puu­du­vad nõu­ta­vad do­ku­men­did, toe­tust an­da ei saa, jääb taot­le­ja en­da ku­lu­tu­seks.

Järg­mi­se pe­rioo­di ra­has­tus sõl­tub kind­las­ti ka sel­lest, kui tub­lid ole­me ol­nud se­ni. Lea­de­ri ra­hast 80 prot­sen­ti peab mi­ne­ma pro­jek­ti­de toe­tu­seks ja 20 prot­sen­ti on mõel­dud te­ge­vusg­ru­pi ad­mi­nist­ra­tiiv­ku­lu­deks. Kui toe­tu­si jääb väl­ja maks­ma­ta, saa­me vä­hem ra­ha ka kon­to­ri ülal­pi­da­mis­ku­lu­deks. Ole­me see­tõt­tu vä­ga hu­vi­ta­tud, et teh­taks ära kõik, mis on ol­nud ka­vas. Pro­jek­ti­ra­ha on meie jaoks kaup ja pea­me se­da ja­ga­ma efek­tiiv­selt, et sel­lest oleks ka­su.“

Kui­das kom­men­tee­ri­te sel­li­seid ar­va­mu­sa­val­du­si, et Aren­dus­ko­ja üm­ber on ko­gu­ne­nud kin­del ring ka­su­saa­jaid ja teis­tel on ras­ke kõr­valt li­gi pää­se­da? Ae­g-ajalt on nii öel­dud.
„Ei ole nõus sel­li­se hin­nan­gu­ga. Aren­dus­ko­da on vä­ga ava­tud, kes on soo­vi­nud liik­meks as­tu­da, on häs­ti vas­tu võe­tud. MTÜ Aren­dus­ko­da liik­meid on 65: 5 oma­va­lit­sust, 25 et­te­võ­tet ja 35 MTÜd. On ak­tiiv­seid ini­me­si, kes on meie et­te­võt­mis­tes kaa­sa tei­nud ja abis ol­nud al­gu­sest pea­le ning ka neid, kes lii­tu­nud hil­jem.

Kui soo­vi­tak­se toe­tus­ra­ha saa­da, sel­leks ei pea hak­ka­ma MTÜ Aren­dus­ko­da liik­meks. Pro­jek­ti­de hin­de­punk­tid sel­lest ei ole­ne. MTÜ Aren­dus­ko­da liik­me­te­le on selt­sie­lu, õp­pe­rei­sid, se­mi­na­rid, koh­tu­mi­sed naa­ber­piir­kon­da­de Lea­der-grup­pi­de­ga. Lea­der-te­ge­vusg­ru­pi liik­med saa­vad ol­la et­te­võt­ted, MTÜd ja oma­va­lit­su­sed, erai­si­kud ei saa. Et­te­võ­te­te­le ja MTÜ­de­le on MTÜ Aren­dus­ko­da liik­me­maks aas­tas 32 eu­rot, oma­va­lit­sus­te­le 1,50 eu­rot ela­ni­ku koh­ta. Oma­va­lit­sus­te liik­me­maks ai­tab ta­su­da te­ge­vusg­ru­pi en­da pro­jek­ti­de omao­sa­lust, mis on 15 prot­sen­ti, sa­mu­ti kor­ral­da­da õp­pe­rei­se, muid ühi­sü­ri­tu­si. Me ju­ha­tus on ot­sus­ta­nud, et PRIAst et­te­mak­su ei taot­le ja pan­gast lae­nu ei võ­ta. Liik­me­maks ai­tab meid pe­rioo­di­de va­he­li­sel ajal ma­jan­da­da.“

Kas on sol­vu­nuid ja vaid­lus­ta­jaid, ka koh­tuas­ju, kui pro­jekt jää­nud ra­has­tu­se­ta?
„On ik­ka. Kae­bu­si on saa­de­tud mei­le, maae­lu­mi­nis­tee­riu­mi­le, PRIA-le. On ol­nud ka koh­tu­ga äh­var­da­mi­si ja koos ad­vo­kaa­di­ga tul­dud meie­ga koh­tu­ma, väi­de­tud, et hin­da­jad on eba­kom­pe­tent­sed. PRIA-l on kin­del sei­su­koht, et te­ge­vus­grupp hin­dab pro­jek­te ja ot­sus­tab ra­ha­saa­jad. Kui prot­se­duu­rid on õi­ged, siis on as­jad kor­ras. PRIA hin­da­mis­se ei sek­ku.

Hin­da­mis­ko­mis­jo­ni pea­vad kuu­lu­ma võrd­selt nii MTÜ-de, et­te­võ­te­te kui ka oma­va­lit­sus­te esin­da­jad, ka ter­ri­to­riaal­selt peab ole­ma ko­mis­jon võrd­selt esin­da­tud. Ko­mis­jo­nis on 6 põ­hi­lii­get ja 6 asen­da­jat. Ka ju­ha­tu­ses on sa­ma­su­gu­ne pro­port­sio­naal­su­se nõue. Kui hin­da­ja või ju­ha­tu­se lii­ge on taot­lus­voo­rus kon­ku­ree­ri­va pro­jek­ti­ga seo­tud, peab ta end ot­sus­tus­prot­ses­sist taan­da­ma. Hin­da­jad an­na­vad hin­de­punk­tid, sel­lest moo­dus­tub pin­ge­ri­da, ju­ha­tus kin­ni­tab hin­da­mis­tu­le­mu­se. Vii­ma­sel kor­ral olid mõ­ned ju­ha­tu­se liik­med pro­jek­ti­de­ga seo­tud ning hin­da­mis­tu­le­mu­se kin­ni­tas see­tõt­tu üld­koo­so­lek.

Pro­jekt võib saa­da ra­has­tu­se, kui on ko­gu­nud hin­da­ja­telt või­ma­li­kust koond­hin­deks vä­he­malt 5 punk­ti mak­si­maal­sest 10 punk­tist. Ena­mik pro­jek­te on ko­gu­nud 5 ja enam punk­ti, see­ga on head pro­jek­tid. Il­ma jää­vad osad see­tõt­tu, et ra­ha kõi­gi­le ei jät­ku.

Üks koh­tua­si on ol­nud – seo­ses Võh­ma selt­si­ma­ja re­konst­ruee­ri­mi­seks an­tud toe­tu­se­ga. PRIA kont­roll lei­dis, et ra­ha kü­si­nud ja saa­nud MTÜ Võh­ma Selt­si­ma­ja ei täit­nud kor­ra­li­kult han­ke­ko­hus­tu­si, paar mär­get oli jää­nud do­ku­men­tat­sioo­ni te­ge­ma­ta. Vaid­lus oli MTÜ esin­da­ja­te­le när­ve­sööv, lõ­puks teh­ti kok­ku­le­pe, PRIA võt­tis ka­ris­tu­seks in­ves­tee­rin­gu­ra­hast 15 prot­sen­ti vä­he­maks. Ehi­ta­ja oli töö tei­nud, sel­le eest tu­li ta­su­da, vald toe­tas puu­du jää­nud sum­ma­ga.“

Kui­das pro­jek­ti­de hin­da­mi­ne käib?
„Hin­da­mi­seks on ju­ha­tus kin­ni­ta­nud me­net­lus­kor­ra. Kõik sel­le­ga seo­tud ma­ter­ja­lid asu­vad ka Aren­dus­ko­ja ko­du­le­hel ning kõi­gil taot­le­ja­tel on nen­de­ga või­ma­lik tut­vu­da. Esi­ta­tud taot­lu­sed koos ärip­laa­ni­de­ga loe­tak­se lä­bi ning käiak­se ko­ha­peal taot­le­ja­te­ga koh­tu­mas. Mõ­ni pro­jekt on koos­ta­tud vä­ga uh­ke, ko­ha­peal näeb reaal­set olu­kor­da. Koht­vaat­lus või­mal­dab hin­da­ja­tel taot­lu­si hin­na­ta ob­jek­tiiv­se­malt, aga sa­mas ka piir­kon­na üht­last aren­gut sil­mas pi­da­da. Toon näi­te Kuu­sa­lu val­last. Lee­si rah­va­ma­ja­le soo­vi­ti in­ves­tee­rin­gu­toe­tust, taot­lus oli teh­tud vä­ga hea, vas­tas te­ge­li­ku­le olu­kor­ra­le, rah­va­ma­ja on vä­ga kor­ras, hu­ba­ne. Kõn­nu kü­la­ma­ja koh­ta esi­ta­tud pro­jekt oli taot­le­ja­tel esi­me­ne, nad al­les õpi­vad. Kuid hin­da­jad olid se­da meelt, et Lee­sil on ju­ba pal­ju ära teh­tud, Kõn­nu kü­la­ma­ja on keh­vas olu­kor­ras, se­da on va­ja ai­da­ta. Ilm­selt see mõ­ju­tas vei­di ka hin­da­jaid nen­de hin­ne­te and­mi­sel.

Pro­jek­tid kon­ku­ree­ri­vad oma­va­hel, iga voor on ise­moo­di. Ei saa tuua näi­teks mõn­da eel­mist voo­ru, et ee­lis­ta­ti se­da või teist, sest need ei ole võr­rel­da­vad. Ra­has­tu­se­ta jää­nud pro­jek­te on järg­mis­tes taot­lus­voo­ru­des ka uues­ti esi­ta­tud ja edu­kalt, kon­ku­rents on ol­nud eri­nev.“

Ees­ti as­tus Eu­roo­pa Lii­tu 2004. aas­tal. Lea­der prog­ram­mi ha­ka­ti siis tut­vus­ta­ma ja et­te val­mis­ta­ma, moo­dus­ta­ti te­ge­vus­piir­kon­nad. Aren­dus­ko­jast kuul­di Kuu­sa­lu val­las ja Lok­sa lin­nas 2006. aas­tal. Miks moo­dus­ta­ti Aren­dus­ko­ja te­ge­vus­piir­kond kol­me maa­kon­da kuu­lu­va­test oma­va­lit­sus­test?
„Olen kor­du­valt öel­nud, elu on näi­da­nud, et see oli ai­nuõi­ge samm. Me ei tead­nud oma lä­hi­naab­ri­test teis­tes maa­kon­da­des mi­da­gi, oma­va­lit­sus­te ja maa­kon­da­de pii­rid olid meie va­hel na­gu Hii­na müür. Maa­kon­da­de üle­ne te­ge­vusg­rupp on ai­da­nud aren­da­da koos­tööd ning luua suht­lus­võr­gus­tik­ke sel­lis­te MTÜ­de, selt­si­de ja et­te­võ­te­te va­hel, kes mui­du ei oleks üks­teist tund­ma õp­pi­nud. Pii­ri­deü­le­sed suh­ted on vä­ga olu­li­sed. Meil on vä­ga de­mok­raat­lik te­ge­vusg­rupp, ol­lak­se po­lii­ti­li­selt sõl­tu­ma­tud.

Lea­der-te­ge­vusg­ru­pi jaoks tu­li moo­dus­ta­da mit­te­tu­lun­du­sü­hing. Aren­dus­ko­da oli siis ju­ba Ta­pal ole­mas. Leid­si­me, et po­le mõ­tet uut MTÜd loo­ma ha­ka­ta. Su­vel 2006 MTÜ Aren­dus­ko­da reor­ga­ni­see­ri­ti, muu­de­ti Lea­de­ri te­ge­vusg­ru­piks. Ta­pa aren­dus­nõu­ni­ku Va­hur Lee­met­sa idee oli kut­su­da liik­meks koos Ta­pa val­la­ga Lää­ne-Vi­ru­maalt veel Kad­ri­na ja too­kord­ne Vi­hu­la, Jär­va­maalt en­di­ne Amb­la vald kui lä­hi­naa­ber ning Har­ju­maalt Kuu­sa­lu vald ja Lok­sa linn.

Mi­na töö­ta­sin siis Aren­dus­ko­ja et­te­võt­lus­kon­sul­tan­di­na, Va­hur Lee­mets oli ju­ha­ta­ja. Ku­na tal oli ko­hus­tu­si pal­ju, pa­ku­ti te­gev­ju­hi koh­ta mul­le. Olen üks vä­he­seid, kes on jää­nud Lea­der-te­ge­vusg­ru­pi te­gev­ju­hi ko­ha­le ala­tes al­gu­sa­jast.“

Need ini­me­sed, kes on Aren­dus­ko­ja­ga roh­kem seo­tud, kii­da­vad Teie os­kust luua mees­kond ja kaa­sa­ta abi­li­si.
„Olin ol­nud juh­ti­va­tel koh­ta­del ja tead­sin, et mees­kond on täh­tis. Te­gi­me veel en­ne esi­me­se st­ra­tee­gia koos­ta­mist mees­kon­na­koo­li­tu­se, mat­ka­si­me met­sas, kor­ral­da­si­me las­ke­võist­lu­se. Ju­ba seal oli nä­ha, kes on kes, ke­da saab usal­da­da ja üle­san­deid an­da. Kes on me mees­kon­da jää­nud, need on ini­me­sed, kel­le pea­le võib ol­la kin­del. Po­le ol­nud olu­kor­di, et pa­lud abi ja po­leks ai­da­tud.

Mõ­nes te­ge­vusg­ru­pis on suu­red ju­ha­tu­sed, meil on kuue­liik­me­li­ne. Väik­se­mas ju­ha­tu­ses on pal­ju liht­sam komp­ro­mis­si­le jõu­da, ini­me­si saab ka kii­re­mi­ni kok­ku, kui on va­ja rut­tu aru­ta­da ja ot­sus­ta­da. Ju­ha­tu­ses ei ole oma­va­hel kraak­le­mi­si ol­nud, kui on eri­ne­vaid ar­va­mu­si, on need leid­nud la­hen­du­se.

Ole­me ha­ka­nud koos­tööd te­ge­ma teis­te te­ge­vusg­rup­pi­de­ga, ka need suh­ted loo­vad uu­si koos­töö­võr­gus­tik­ke.“

Aren­dus­ko­jal en­dal on prae­gu käi­mas viis koos­töö­pro­jek­ti, mil­lest kaks on rah­vus­va­he­li­sed.
„Rah­vus­va­he­li­sed pro­jek­tid ai­ta­vad laien­da­da suht­lus­rin­gi ning nä­ha, kui­das ela­tak­se ja te­gut­se­tak­se mu­jal, õp­pi­da teis­telt ja ja­ga­da oma ko­ge­mu­si. Õp­pe­rei­si­de­ga alus­ta­si­me 2007. aas­tal, sõit­si­me bus­si­täie rah­va­ga Un­ga­ris­se. Esi­me­ne rah­vus­va­he­li­ne koos­tööp­ro­jekt oli soom­las­te­ga 2009. aas­tal ko­ha­li­ku toi­du vald­kon­nas, mis oli nii­võrd edu­kas, et sel­le­le järg­nes ju­ba uus pro­jekt „Kest­lik et­te­võt­lus maal“. Vii­si­me ko­ha­li­kud väi­keet­te­võt­jad pilt­li­kult öel­des oma ter­ri­too­riu­mil kätt­pi­di kok­ku, ai­ta­si­me lei­da koos­töö­part­ne­reid Ees­tis ja Soo­mes. Toi­dua­la­se koos­töö­ga alus­ta­si­me tä­nu Kuu­si­ku loo­dus­ta­lu pe­re­nai­se­le Sir­je Kuu­si­ku­le, kes juh­tis Koos­töö­võr­gus­tik­ku Ehe­dad Ela­mu­sed La­he­maal ehk lü­hen­da­tult KEEL.

Mi­da roh­kem käia teis­tes rii­ki­des, se­da enam näeb, et meie ko­hapeal­ne ot­sus­ta­mis­ta­se Ees­tis on vä­ga hea. Mu­jal ole­me ko­ha­nud roh­kem riik­lik­ku bü­rok­raa­tiat ja kõr­ge­te juh­ti­de üle­täht­sus­ta­mist. Ees­tis on Lea­de­ri te­ge­vus­te üle ise ot­sus­ta­mi­sel ad­mi­nist­ra­tiiv­selt roh­kem või­ma­lu­si. Riik an­nab ra­ha ja soo­vib, et reeg­leid täi­de­taks, ot­sus­ta­mis­se ei sek­ku. PRIA ei kont­rol­li nii­võrd kin­ni­ta­ta­va­te pro­jek­ti­de si­su, vaid as­jad pea­vad ole­ma ju­rii­di­li­selt kor­ras.“

Kui pal­ju ini­me­si on Aren­dus­ko­ja õp­pe­sõi­tu­de­ga saa­nud kü­las­ta­da tei­si rii­ke?
„Kõik on kir­jas. Kok­ku on Aren­dus­ko­ja koo­li­tus­rei­si­del ka­he pe­rioo­di väl­tel käi­nud 136 ini­mest. Li­saks veel on vä­ga pal­ju ini­me­si, kes osa­le­nud pro­jek­ti­de raa­mes toi­mu­nud õp­pe­rei­si­del.“

Kas on ju­ba tea­da, kui pal­ju uuel pe­rioo­dil Lea­de­ri reeg­leid muu­de­tak­se?
„Uue pe­rioo­di mää­rust koos­ta­tak­se. Eesti Lea­de­r Liit, ku­hu kuu­lub ka Aren­dus­ko­da, on tei­nud et­te­pa­ne­ku säi­li­ta­da ole­ma­s­ole­vad te­ge­vusg­ru­pid, kui­gi hal­dus­re­for­mi­ga on oma­va­lit­su­si lii­de­tud. Aren­dus­ko­ja liik­me­test kuu­lu­vad hal­dus­re­for­mi jä­rel kah­te te­ge­vusg­rup­pi Ta­pa ja Hal­ja­la vald. Te­ge­vus­grup­pi­dest on 14 aas­ta­ga tek­ki­nud omaet­te ko­gu­kon­nad ja koos­töö­piir­kon­nad, po­leks õi­ge neid lõh­ku­da. Pi­gem te­ha roh­kem ka te­ge­vus­piir­kon­da­de oma­va­he­li­si pro­jek­te.“

Kui­das saak­sid Aren­dus­ko­ja te­ge­mis­tes osa võt­ta uued hu­vi­li­sed?
„Kui on soov liik­meks as­tu­da, tu­leb võt­ta ühen­dust. Kes plaa­nib edas­pi­di Lea­de­ri prog­ram­mist oma et­te­võt­mi­se­le toe­tust taot­le­da, peaks kind­las­ti osa­le­ma uue st­ra­tee­gia koos­ta­mi­ses, et te­ma vald­kond sis­se kir­ju­ta­taks, siis on või­ma­lik ra­has­ta­da. St­ra­tee­gia peab val­mi­ma 2021, alus­ta­me 2020 lõ­pus, kui mää­rus on kin­ni­ta­tud. Jäl­gi­da tu­leb rek­laa­mi, an­na­me
st­ra­tee­gia koo­so­le­ku­te ajast ja ko­hast tea­da.“