Harjumaa emade-isade lauluvõistluse kaks võitjat on Raasiku vallast

420
Harjumaa emade-isade lauluvõistlusel osalenud HANNES PIKKEL ja LIIVI SIIL Anija vallast, emade võistluse võitja ANNELI NELSON Raasiku vallast, KAISA KAISEL Kuusalu vallast ning isade võistluse publiku lemmik KALMER NEIDLA Raasiku vallast.

„See on imeline võistlus ja ma ei saa aru, miks ei ole siin ETV, Kanal 2, TV3 ja teised telekanalid, see tuleks viia kogu Eestimaa rahvani,“ ütles žürii esimees Toomas Voll Aruküla rahvamajas laupäeval, 22. oktoobril, kui toimus Harjumaa emade-isade teine lauluvõistlus Kuldne mikrofon.

Aruküla Kultuuriseltsi korraldatud lauluvõistlusele olid kutsutud esinema igast omavalitsusest üks ema ja üks isa. Osalejaid oli vähem kui eelmisel aastal – 9 naist ja 5 meest, mullu oli nii emasid kui isasid 10.

„Alguses tegi koroona oma töö, siis tuli gripp, kuid tase ei ole sellegipoolest kehvem kui eelmisel aastal,“ kinnitas peakorraldaja Garina Toomingas.

Koos Toomas Volliga hindasid esinejaid Harjumaa emade esimese lauluvõistluse võitja Kätlin Värton ning laulja Anne Adams. Õhtujuhid olid Anneli Raudlam ja Kristo Lassi.

Emade lauluvõistluse võitis ANNELI NELSON Arukülast
Harjumaa tänavuseks parimaks laulvaks emaks hindas žürii kahe lapse ema Anneli Nelsoni Arukülast. Ta esitas laulu „Cryin’“ Aerosmithi repertuaarist. Publiku lemmikuks valiti Janeli Nilov Rae vallast.

„Väga äge üritus! Tase oli vinge, kõik esinejad olid väga head, kuulasin neid ammulisui,“ ütles Anneli Nelson.

Ta lisas: „Kevadel osales laps siin oma esimesel lauluvõistlusel. Nüüd mul oli hea meel näidata, et ma ainult ei räägi ja õpeta, vaid olen ka ise võistluse läbi teinud.“

Anneli Nelson hakkas laulma 30 aastat tagasi, osales Raasiku valla ja Harjumaa laste lauluvõistlustel: „Aruküla rahvamaja laval olen korduvalt esinenud. Nüüd tundsin proovis nostalgiat – olin justkui jälle nagu see väike tüdruk aastaid tagasi. Praegu ma regulaarselt enam ei laula, ühe ettevõtte bändiga esinen üks-kaks korda aastas.“

Kuigi enne emade lauluvõistlust harjutas palju, on Anneli Nelsoni sõnul enne lavale minekut alati sees väike värin: „Eriti kodulaval ja kodupubliku ees. Aga täitsa tore oli, tunne oli väga hea.“

Anija valla laulvaid emasid esindas võistlustel kolme lapse ema ning juba ka vanaema, Alavere kooli muusikaõpetaja ja ansambli Kodu juhendaja Liivi Siil, kes esitas laulu „Kui me lapsed on kord suured“.

„Mulle oli see esinemine väga suur väljakutse, kooris ja ansamblis olen kogu aeg laulnud, kuid ei ole kunagi olnud solist. Esimest korda laulsin üksi oma 50. sünnipäeval, nüüd oli siis teine kord. Kui mul paluti leida Anija vallast võistlusele laulev ema ning üks ei tahtnud ja teine ei saanud tulla, mõtlesin, et see on minu võimalus, millest on patt loobuda, millal siis veel saaksin bändi saatel laulda. Adrenaliin oli kaks nädalat üleval, mul lähevad sageli laulusõnad meelest, laulsin iga päev korduvalt laulu läbi. Mul on kehv lavanärv, olin justkui siil udus, kuid üldiselt jäin rahule,“ rääkis ta.

Ansambli Kodu solist Hele-Riin Saluste, kellel Liivi Siil aitas noote leida ja bändiga suhelda, esindas lauluvõistlusel Jõelähtme valda. Neile mõlemale oli kaasa elamas ansambli Kodu liikmetest fännklubi.

Kuusalu valla laulev kolme lapse ema, laste loovustöö õpetaja, giid Kaisa Kaisel esitas Siiri Sisaski laulu „Tagareas“. „Pühendasin selle tütrele, see oli tema soovilugu,“ põhjendas ta.

Kaisa Kaisel jutustas, et osales lauluvõistlusel esimest korda kolmeaastasena, kooli-ajal võttis osa nii valla kui maakonna lauluvõistlustest. Kui kutsutakse, käib ka praegu esinemas, viimati laulis paar nädalat tagasi Loksa kooli kokkutulekul. Mohni saarele ekskursioone korraldades on ta laulev giid – esitab rannakeelseid pärimuslikke laule.

„Võistlusel oli ikka lavanärv sees, kuigi ma ei võtnud seda kui võistlust, vaid võimalust pakkuda kellelegi head emotsiooni. Kaks inimest tulid ütlema, et nad on väga õnnelikud, et just seda lugu laulsin. Tähendab, minu eesmärk sai täidetud. Emade-isade lauluvõistlus ja siinne seltskond on vahva, kõik laulavad väga ägedalt,“ lausus Kaisa Kaisel.

Publiku lemmik laulev isa – KALMER NEIDLA Peningilt
Harjumaa tänavuseks parimaks laulvaks isaks hindas žürii muusikuna leiba teeniva kahe lapse isa Freddy Tominga Jõelähtme vallast.

Ka publik valis oma lemmikuks professionaalse muusiku, Raasiku valda esindanud kolme tütre isa, Kuusalu valla Turbuneeme külast pärit Kalmer Neidla, kes kümmekond aastat on perega elanud Raasiku valla Peningi külas. Ta esitas oma laulu „Päike ja tuul“.

„Ma ei ole varem mitte kunagi ühelgi lauluvõistlusel osalenud, olen isehakanud laulja, õppinud olen ikkagi kitarristiks. Hakkasin bändis laule kirjutama ja kuna mõned lauljad ei vedanud välja, pidin ise laulma hakkama. Nüüd siis laulangi. Enne Covidit esinesime Bad Orange´iga igal nädalavahetusel, praegu eriti tihti ei esine. Tekkis väike tüdimus.

Erapidudel esinemised võtan vastu, aga vajasin natuke puhkust, et seda igapäevatööna teha. Praegu esinen enda ja sõprade jaoks, teen uusi lugusid,“ rääkis ta.

Pikaaegsest lavakogemusest hoolimata võttis lauluvõistlusel osalemine ka Kalmer Neidlal põlve värisema: „Muidugi on mul eelis nende ees, kes ei ole seda igapäevaselt teinud, kuid see oli minu jaoks üsna suur väljakutse. Umbes sama, kui autojuhile öelda, et nüüd pead minema rallit sõitma. See üritus on väga hea võimalus inimeste jaoks, kes on kunagi laulnud ning tahaksid veel laulda ja end teistele näidata.“

Anija valda esindas 5 lapse isa, iluaiandusega tegelev Hannes Pikkel, kes esitas laulu „Sinine ja valge“: „Eelmisel aastal käis abikaasa siin võistlemas, siis lubasin ka tulla, kui kutsutakse. Nüüd naine küsis, et kuidas siis jääb, vastasin, et teeme ära. Laval läksid sõnad meelest, kuigi harjutasin kodus mitmel õhtul ja ka päeval töö juures, oli seda ikka vähe. Ilmselt oli ka väike pabin sees, esinenud olen küll, aga mitte lauluvõistlustel.

Aastakümneid olen laulnud koorides, solistina esinenud kirikus, sünnipäevadel, matustel. Emade-isade lauluvõistluse tase oli taas väga kõrge, parimad on vähemalt samal tasemel kui need, kes superstaarikonkursse võidavad.“

Eelmine artikkelTaot­lu­sed Kuu­sa­lu val­la ühe­kord­se­te toe­tus­te sü­gis­voo­ru
Järgmine artikkelSõnumitooja on ilmunud 28 aastat