Harju maavanemaks sai ÜLLE RAJASALU

1075

Uus maavanem kinnitati ametisse neljapäeval, 10. detsembril toimunud valitsuse istungil.
Harju maavanema ÜLLE RAJASALU viieaastane ametiaeg kestab detsembrini 2014.
Päev varem andsid maavanemakandidaadile oma toetuse Harjumaa omavalitsusjuhid. Salajasel hääletusel oli Ülle Rajasalu kandidatuuri poolt 23st kohalolnust 19, vastu oli 4. Suulise toetuse andsid ka Harku ja Saku valla esindajad, kellel ametlik volitus hääletamiseks puudus.

Ülle Rajasalut vallavanematele-linnapeadele ja volikogu esimeestele tutvustanud regionaalminister Siim Valmar Kiisler selgitas, et vastavalt seadusele tutvustab minister maavanemakandidaati omavalitsuste üldkoosolekule ning koos selle arvamusega esitab kandidaadi kinnitamiseks valitsusele.

Ta märkis, et Harju maavanema roll on pisut teistsugune kui teistel maavanematel: „Mujal oodatakse seda, et maakonna sõnum viiakse Tallinnasse. Harjumaal oodatakse maavanemalt ühest küljest pigem järelevalvet, teiselt poolt maakonna arengut puudutavaid otsuseid.“

Maavanema kandidaati tutvustades kinnitas Siim Valmar Kiisler – kuna nad on olnud Tallinna linnaosavanematena kolleegid, siis teab ta, et Ülle Rajasalu on võimeline avaliku sektori asutust juhtima.

Maavanem tähtsustab koostööd
Ülle Rajasalu kinnitas – ta soovib teha omavalitsusjuhtidega koostööd, et kõlama ei jääks ainult Tallinn, vaid kogu Harjumaa saaks areneda pealinnaga võrdselt. Peamiste küsimustena, mida tuleb hakata koos omavalitsustega lahendama, nimetas ta ühistransporti, järelevalvet planeeringute üle ning haridusteemat.

Anija vallavolikogu esimees Jaan Oruaas küsis – milline on maavanemakandidaadi seisukoht uue haridusseaduse projekti kohta. Ülle Rajasalu vastas, et on seaduseelnõuga kursis ning tegi Riigikogu liikmena sinna parandusettepaneku progümnaasiumi vajalikkuse kohta. Milliseid ümberkorraldusi oleks vaja Harjumaa koolivõrgus, ei osanud ta veel öelda – selleks peaks ta käima kõigis omavalitsustes, kaardistama tegeliku olukorra ja sealsed probleemid ning seejärel on võimalik otsustada, millised koolid jätta, millised kokku panna.

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut tõdes, et Ülle Rajasalu lakoonilisest nägemusest Harjumaa tuleviku kohta võib eeldada,  tulemas on vastasseis maavanema ja Tallinna linna vahel. Ta soovis teada, kuidas kavatseb maavanemakandidaat hakata vedama omavalitsustevahelist koostööd?

Ülle Rajasalu vastas, ühistöö saab toimuda ainult siis, kui selles kokku lepitakse: „Ma ei tule siia soleerima, nii nagu on võib-olla teinud eelmine maavalitseja. Ma tulin siia tegema koostööd, et terve Harjumaa saaks areneda.“

Keila vallavanem Kadri Tillemann küsis – kas Ülle Rajasalu lubab, et pärast tema maavanemaks saamist muutub maavalitsuse tegevus planeeringute järelevalve osas konstruktiivsemaks ning maareformi seaduse läbiviimisel seaduse põhimõtetega rohkem vastavuses olevaks. Ta tõdes, väga sageli saadab maavalitsus planeeringud omavalitsusse tagasi sõnadega, et viige need seadustega kooskõlla või otsitakse põhjus, et omavalitsuses inimeste huvides tehtud maade erastamise või tagastamise otsusele oponeerida.

Maavanema kandidaat lubas, et vaidlusalused küsimused arutatakse üheskoos läbi ning leitakse parim lahendus, ja kinnitas: „Mina olen inimeste teenistuses.“

Ka Saue vallavanem Andres Laisk uuris planeeringute kohta. Ta soovis teada, mida kavatseb Ülle Rajasalu maavanemana ette võtta, et maakondlike tähtsusega planeeringute menetlemine ei veniks nii kaua kui seni. Ülle Rajasalu rääkis, et oli ise abilinnapea, kui toppas Vabaduse platsi planeerimine. See oli veninud juba kuus aastat, kui ta kutsus arhitektid välja ning andis järgmise etapi tähtajaks kaks nädalat: „Nad olid hämmingus, et keegi tuleb ja nõuab. Kuid tegelikult on meie enda nõrkus, et planeeringud venivad – peame aitama neid menetleda, peame oskama tähtaegu anda ja nõuda neist kinnipidamist.“

Pärast omavalitsusjuhtide enamuse toetuse saamist ütles Ülle Rajasalu, et püüab nende ootusi mitte petta.

Maavanem elab Pirital
Sõnumitooja küsis, kas maavanemaks kandideerimisega täitis Ülle Rajasalu „parteikäsku“, nagu on oletatud. Maavanem vastas, et kaalus otsust põhjalikult ning otsus kandideerida Harju maavanemaks oli tema enda valik.

Ülle Rajasalu märkis, et maakonda ei ole tal vaja avastama hakata, kuna elab ise Harjumaal: „Tallinn on küll linn, kuid siiski üks Harjumaa omavalitsusi. Loomulikult ei tea ma praegu veel põhjalikult kõikide omavalitsusüksuste tegemisi, kuid viin ennast nende elu-oluga kiiresti kurssi.“

Valitsus kinnitas maavanema ametisse viieks aastaks, Ülle Rajasalu asub Harju maavalitsuses tööle 21. detsembrist. Ta selgitas, et suured struktuursed muudatused, sealhulgas koondamised, viidi maavalitsustes läbi detsembri alguses ning temal esialgu neid rohkem plaanis ei ole.

„Loomulikult soovib iga juht endale head ja tegusat meeskonda, kuid tuleb tunnistada, et Harju maavalitsuses on see meeskond juba olemas,“ märkis ta.


Ülle Rajasalu on sündinud 1953. aastal Tallinnas.

Lõpetanud 1979 Tallinna kaugõppekeskkooli, 1984 Tartu ülikooli kaubandusökonoomika-majandusteadlase kvalifikatsiooniga.

1983-1999 töötas mitmes kaubandusega seotud ettevõttes, 1999-2004 oli Tallinnas Pirita linnaosa vanem, 2004-2005 Tallinna abilinnapea, 2005-2007 Riigikogu liige, 2007-2009 keskkonnaministri nõunik ning alates 2009 taas Riigikogu liige.

Alates 1999. aastast kuulub Ülle Rajasalu Reformierakonda.  On olnud ka Tallinna linnavolikogu ja Pirita halduskogu liige. Tal on kaks last ja neli lapselast.