Ida-Harjus on kinnisvara kõrgeim ruutmeetrihind Raasiku vallas, madalaim Loksal.
Möödunud aastal kirjutasime Sõnumitoojas, kuidas Raasiku alevikus käib aktiivne elamuarendus – viimaste aastatega on ehitatud mitukümmend uut elamut ning neid tuleb aina juurde. Arukülas Tallinna maanteel sai hiljuti valmis uus kortermaja. Kuusalu ja Anija vallas ning Loksa linnas on ehitustegevus küll vaiksem, kuid ka seal kerkib aeg-ajalt uusi elumaju.
Harjumaa piirkonna maakler, Aruküla aleviku elanik, Uus Maa kinnisvarabüroo maakler Piret Pall kinnitab, et mida lähemal Tallinnale, seda rohkem soovitakse sinna kolida: „Kes soovib tulla maale elama, kuid jääda tööle linna, kolib üldjuhul Tallinnast kuni 50 kilomeetri kaugusele, mis on maksimaalne vahemaa, mida ollakse valmis igapäevaselt läbima. Kaugemale otsitakse tavaliselt suvekodu.”
Ta lausus, et kinnisvaraturg on aastate lõikes väga erinev, kuid on kindel, et maapiirkondades on üüriturul suur nõudlus, kuid väike pakkumine.
Suurpeal odavad korterid, kalleim maja Kiviloo mõis
Statistika kinnitab tendentsi, mida lähemal Tallinnale, seda kallim kinnisvara. Maa-ameti andmetel tehti möödunud aastal Anija vallas korterite ostu-müügitehinguid 51, Loksa linnas 40, Raasiku vallas 35 ja Kuusalu vallas 28. Kõige kõrgem keskmine ruutmeetrihind on korteritel aga Raasiku vallas – 537,20 eurot. Kuusalu vallas tuleb ruutmeetri eest tasuda 363,93 eurot, Anija vallas 362,02 eurot ning kõige odavama keskmise ruutmeetrihinnaga on korterid Loksal – 204,53 eurot.
Maju osteti ja müüdi 2015. aastal kõige rohkem Raasiku vallas – 14, järgnes Kuusalu vald 12 tehinguga, Anija vallas oli näitaja 10 ning Loksal alla viie ehk maa-amet täpsemat numbrit ei kuva. Majade ruutmeetrihinnad on samas järjestuses, nagu korterite puhul. Kallimad elamud on Raasiku vallas, kus keskmine ruutmeetrihind 796,12 eurot, Kuusalu vallas 678,98 eurot, Anijal 572,02 eurot ning Loksal pikema ajavahemiku statistika põhjal umbes 300 eurot.
Sõnumitooja tutvus internetis kinnisvaraportaali kv.ee pakkumistega. Kuigi kinnisvara saab pakkuda ja leida ka mitmetelt teistelt lehekülgedelt, on kv.ee kasutajate hulga poolest Eestis üks populaarsemaid.
Pühapäeva, 7. augusti seisuga oli kv.ee portaalis Anija vallas 34 korteri müügikuulutust. Odavaima korteri saab 9900 euroga Alaveres, kõige kallim on 49 000eurone korter Kehras. Üürikortereid Anija vallas ei pakuta. Maju on müügis 35, neist odavaim 11 000eurone Vikipalus. Kõige kulukam tehing oleks Vetla hüdroelektrijaam, mis müügis 900 000 euroga.
Kuusalu vallas on müüa 31 korterit, odavaima saab 6000 euro eest Loksa külje alt Suurpealt, kõige kallim on korter tänavu Kolga alevikus valminud kortermajas – 105 000 eurot. Kes kv.ee abil Kuusalu vallas korterit üürida soovib, leiab ühe pakkumise – Kiiu alevikus pakutakse korterit, mille kuuüür 220 eurot. Müügipakkumisi on 82, hinnad algavad paarikümnest tuhandest ning kõige rohkem küsitakse Suurpea endise sõjaväelinnaku kinnistu hoonete eest – arenduse eesmärgil müüdava territooriumi eest tahetakse 715 000 eurot. Kes aga soovib kohe sisse kolida, leiab kõige kallima elamu Mäepea külast 600 000 euroga.
Raasiku vallas on pakkumisel 23 korterit. Odavaim on Perila külas 13 500 eurot, kõige rohkem ehk 100 000 eurot soovib omanik Raasiku korteri eest. Üürikorterite otsijad kinnisvaraportaalist abi ei saa – pakkumisi pole. Müügipakkumisi on 45. Odavaima elupinna saab alates 20 000 eurost, kalleim eramu on Kiviloo mõisa peahoone, mille eest küsitakse 1,2 miljonit.
Loksal on kortereid müügis 36: odavaim 2500 eurot, kalleim 69 900 eurot. Üüripakkumisi on üks – 2toalise üür on 200 eurot kuus. Kõige odavama maja saab osta 20 000 euroga, kalleim 500 000 eurot, valida on 18 müügipakkumise vahel.
Piret Pall rõhutas, et päris õiget pilti kinnisvaraportaal siiski ei anna: „Sealt ei näe tegelikku tehingute mahtu ning reaalsete tehingute hinnad on sageli madalamad, kui need, mida portaalis kuulutuses küsitakse.”
Majaostuks keskmiselt 150 000 eurot
Ta rääkis, et linnast kolitakse ära küll, pole karta, et vähemalt Harjumaal maapiirkond tühjaks jookseks: „Kui noored elavad rahuliku südamega kesklinnas, siis pereinimesed hakkavad linnast sageli tagasi tulema ning otsivad oma kodu loomiseks vaiksemat keskkonda.” Kuum kaup on ka linna külje all asuvad alevikud.
Tema sõnul on otsitakse enim kortereid ja maju keskustesse, kus on koolid, lasteaiad, poed, hea ühistranspordiühendus ja sportimisvõimalused. Ka kergliiklusteede olemasolu kohta küsitakse temalt palju.
„Samamoodi nagu mujal maailmas, hinnatakse ka meil kinnisvara soetamisel aega, mitte ei mõõdeta kilomeetrites vahemaid. Kehtib loogika, mida vähem aega kulub, seda ahvatlevam on asukoht,“ rääkis ta.
Maal üürikortereid napib, sest see info ei jõua tihtilugu avalikkuse ette, kui keegi tahab midagi üürile anda: „Alevikes ja külades liigub siseinfo ning omanik leiab tuttavate kaudu kiiresti üürnikud. Kui võtan maapiirkonnas korteri müüki, helistatakse tavaliselt ja küsitakse, ega omanik seda üürile tahaks anda. Maju otsitakse tavaliselt hinnaklassis 150 000-160 000 eurot. “
„Kinnisvara otsijad teevad üldiselt ise ära korraliku eeltöö ning on väga hästi kursis, mida piirkonnad endast kujutavad. Kui aga tullakse täiesti tundmatusse kohta korterit või maja vaatama, on meil huvilistega läinud mitu tundi ka piirkonnaga tutvumiseks,” rääkis maakler.
Ta lausus, et maakleri poole pöördutakse enamasti siis, kui soovitakse midagi müüa, tahetakse hinnanõustamist, uuritakse, kui suur nõudlus on piirkonnas, soovitakse oma kinnistule eksperthinnangut või ollakse oma uue kodu otsingutel ja soovitakse ka selles protsessis maakleri abi: „Tihti on müüjate ootused kõrgemad, kui reaalne olukord, minu töö on siis selgitada reaalset olukorda piirkonnas, anda ülevaade tehtud tehingutest ja nõustada klienti ka vajaliku dokumentatsiooni puudumise korral. Praegu on paljudel majadel puudu kasutusload ning ehitisregistris andmed puudulikud. Dokumentide kordaajamisega hakatakse tegelema alles siis, kui ostja juba ukse taga. Soovitan kõigil, kellel plaan oma maja müüa – tegelege sellega varem, et te ei kaotaks potentsiaalset ostjat.”
Ta sõnas, et korteri keskmine müügiaeg on 3-4 kuud, maja müügiperiood on umbes aasta: „Kindlasti on olnud ka mitmeid kiiremaid tehinguid, kuid keskmine müügiperiood on selline.“
Oma koht on turul olemas ka suvekodudel. Suvilapiirkondades ostetakse vanemaid suvilaid enamjaolt kruntide pärast ja ehitatakse uued majad. Mereäärsetes piirkondades on suvekodude hinnaklass oluliselt kõrgem.
Piret Pall: „Varem osteti rohkem suvekodusid, kuid inimeste elustiil on muutunud, elutempo kiirem ja eelistatakse puhata reisides.”
Kui haldusreform peaks tooma piiride muutused ning Raasiku vald ühineks näiteks Rae vallaga, võivad maakleri sõnul kinnisvarahinnad tõusta: „See võib, aga ei pruugi juhtuda.”
Raasiku vald
Piret Pall rääkis, et möödunud aastal oli Arukülas korteritele järjekord ning kuulutusi ei pidanud portaalidesse panema: „Tänavu on aga korterite müügiperiood pikem, kui on valida uue ja vanema maja vahel, siis enamjaolt otsustatakse uues majas asuva korteri kasuks.
Samamoodi nagu teistes linnalähedastes alevikes, on Arukülas üürinõudlus suur, kuid pakkumisi ei ole.
Ka Raasikule otsitakse üürikortereid. Ikka tuleb ette, et müügile tulnud kortereid soovitakse hoopis üürida. Samuti puudub pakkumine. Kruntide suhtes on olemas nõudlus, mis on suurem Aruküla alevikus. Raasikul müüvad hästi uusarenduste kinnistud, kus maja juba peale ehitatud: „Pangad toetavad kruntide ostu vähesel määral ja inimestel on kergem soetada kinnistu, kus elumaja peal.”
Anija vald
Anija vallas on maakleri sõnul kõige elavam kinnisvaraturg Kehra linnas. Maakodusid soovitakse enim Vikipallu ja Soodlasse. Üüriturul on nõudlus, kuid pakkumisi vähe.
Maakler Piret Pall märkis, et juhuslik koduotsija satub Anija valda harva. Pigem kolivad Kehrasse lähiümbruse inimesed, kelle jaoks on see tõmbekeskus ehk inimesed, kes on teadlikud kohalikust eluolust: „Usun, et ka Kehras oleks teretulnud uued kortermajad. Uude majja tuleksid elanikud väljaspoolt ning ilmselt toimuks liikumine ka Kehra-siseselt.”
Kuusalu, Loksa
Kuusalu vallas eraldab Piret Pall rannapiirkonna ja keskused. Mere äärde müüb ta kinnisvara sageli – Kolga-Aablas või Andineemel on kõrgem hinnaklass, ostetakse nii aastaringseks elamiseks kui ka suvekodusid.
Ta lausus, et korterite müügikiirused on erinevad, mõni objekt läheb paari päevaga, teist ei saa ka aastatega müüdud: „Maal kortermajades on sageli see probleem, et pole tsentraalset kütet, kortereid köetakse elektriga. Kortermajades puuduvad ühistud, majad on renoveerimata.
Loksal on Piret Pallil mõned objektid, kuid need seisavad, huvi tuntakse väga vähe, kuigi korterite hinnad on alla 20 000 euro. Ka Suurpeal on müügiperiood väga pikk.
