Haridussüsteem vajab jätkuvalt reforme

676

lauri
LAURI LUIK, Riigikogu liige, Reformierakond

Riigikogu võttis vastu uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS), mis tagab parema üldhariduse kvaliteedi ning suunab omavalitsusi koolivõrku korrastama. Seadus toetab kodulähedaste põhikoolide säilimist ning kvaliteetsema gümnaasiumihariduse teket.

Selgelt on lahutatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Kui põhikooli õppekava on rangemini paigas ja üldbaasi loov, siis gümnaasiumi õppekavas on senisest enam valikuvabadust edasiseks suunavalikuks läbi mitmete valik­ainete.

Olulist rõhku on pööratud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamisele läbi osapoolte kohustuste ja vastutuse täpsustamise ning väljalangevuse vähendamisele läbi paindlikumate õpivõimaluste.

Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisele koolis on pühendatud terve seaduse peatükk, kus on täpsustatud kooli õppekorralduslikke kohustusi. Samuti on reguleeritud klassikomplekti suurused lähtuvalt puudeliigist. Täiendatud ja muudetud on ka rahastamise aluseid, et arvestada õppija individuaalseid vajadusi ja hariduslikke erivajadusi.

Vaimse ning füüsilise turvalisuse ja tervise tagamiseks koolis on loetletud terve rida olulisi meetmeid.

Seaduses on mitmeid teemasid, mis tekitasid ka avalikkuses põhjalikke debatte ja arutelusid. Näiteks vaidlus koolikohustusliku ea üle, mida sooviti tõsta aasta võrra, kuid milleks jäi lõpuks ikkagi täna kehtiv 17 eluaastat. Praegu kehtival kujul säilib ka kohalike omavalitsuste vaheline tasaarveldamine ühe omavalitsuse territooriumil elavate, kuid teises koolis käivate õpilaste osas. Uue seadusega lisandub ka erakoolidega arveldamine munitsipaalkoolidega samadel alustel. Ettevõtlus­õpetus on nüüdsest gümnaasiumi astmes kooli jaoks kohustuslik, kuid õpilase jaoks vabatahtlik. Samuti usundi- ja riigikaitseõpetus. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb edaspidi sooritada kolm riigieksamit (eesti keel, võõrkeel ja kitsam või laiem matemaatika), lisaks uurimistöö ja kompleks­eksam, mis sisaldab õppesuuna peamisi aineid ning sotsiaal- ja loodusteaduste alus­aineid. Eksam tuleb sooritada vähemalt 50%-le. Gümnaasiumi pidamisel tuleb tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada nendest vähemalt kolm õppesuunda.

Kuigi suur töö on PGSi vastuvõtmisega ära tehtud, peame hariduse kvaliteedi edasiseks tõstmiseks jätkama tänase haridussüsteemi reformimist.

Rõhku tuleks pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada senisest veelgi parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet.

Noorte ettevõtlikkuse, leidlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks  on oluline muuta tänased õppekavad veelgi paindlikumateks, e-kooli arendamine digitaalsest hinnetelehest multifunktsionaalseks e-õppekeskkonnaks.

Senine seadusandlus, mis käsitleb haridust koolitüüpide või majakarpide kaupa, tuleks muuta haridusastmeid sisuliselt käsitlevaks. Uus alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse seadustik kehtestaks standardid haridusastmete sisule ja jätaks vabaduse koolivormide osas.

Kindlasti on tarvis enam rõhku pöörata  ka vähemusrahvustest õpilastele, et nemadki oleksid edukalt lõimitud kvaliteetset haridust andvasse Eesti haridussüsteemi.