Neljapäeval, 22. juulil peeti Hara sadamasse rajatava teenindushoone sarikapidu.
Kuu aega tagasi, 25. juuni Sõnumitoojas avaldasime uudise, et Kuusalu vallavalitsus andis Hara sadamahoone rajamiseks ehitusloa ning kohe alustati ehitamisega. Möödunud nädalal sai firma EstHus majale katuse peale ning neljapäeval, 22. juulil peeti sarikapidu.
MTÜ Hara Seilamise Selts juhatuse liige Marti Hääl ütles, et sadamahoone avapidu tuleb järgmisel aastal, kui avatakse uus navigatsioonihooaeg.
OÜ EstHus juhatuse liige Janek Paabut lubas, et maja püütakse valmis saada septembri lõpuks: „Ülejärgmisel nädalal algavad ventilatsioonitööd. Samas on ehitusturul materjalide kättesaadavusega probleeme, aga loodame parimat. Arvan, et sauna saab siin minna juba septembri alguse poole.“

Tartus tegutsev puitmajatehas EstHus teeb Hara sadamasse arhitekt Indrek Allmanni projekti järgi MHM ehk ristkiht-naelpuitmaja, mis pannakse kokku massiivsetest täispuidust seinaelementidest. Janek Paabut selgitas, et sellised elemendid on kile-, liimi- ja keemiavabad. Need valmistatakse soonilistest puidukihtidest, soonte tekitatavad õhupadjad tagavad parema sooja- ja helipidavuse, annavad suurema tulekindluse. Puitmajafirma EstHus on tema sõnul Põhjamaade esimene ja ainus, mis toodab MHM paneele. Tegu on saksa tehnoloogiaga, tootmisliin maksis ligi miljon eurot. Lähim sarnane tehas asub Lõuna-Poolas.
Paneelidest maja kerkis Hara sadamas kiiresti, seinte kokkupanekust platsil kuni viimase katuseviilu paigaldamiseni kulus 10 tööpäeva.
Janek Paabut märkis, et töö käis paralleelselt tehases ja ehitusplatsil: „Meile pakuti ka teisi projekte, aga Hara sadamahoone on huvitav ja eriline, kõnetas. Miks mitte kandideerida selle hoonega aasta parima puitmaja auhinnale.“
Tema ja teised ehitusmehed elavad tööpäevadel Hara sadama juurde paigaldatud paadikujulistes igludes, mida alates möödunud aastast on ööbimiseks renditud külalistele nii merelt kui maalt.
Ehitusjärelevalvet teevad Aarne Orgna ja Ero Sõmer firmast ATLM Group. Aarne Orgna tõdes, et lisaks järelevalvele on ta olnud tehnilise konsultandi rollis: „Tegu on mereäärse alaga, mis on kividega täidetud endine merepõhi. Otsisime optimaalset lahendust, et tagada pikaajalisus, sest ette võib tulla veetõuse, kus meri jõuab hooneni. Maja alla ja ümbrusse on tehtud killustiku ja geotekstiiliga alus, mis filtreerib vett.“
Ta rääkis, et on sukeldujana käinud korduvalt Hara sadamas. Esimest korda oli seal umbes 25 aastat tagasi, kui vanad kaatrid olid veel uputatud kai lähedusse.
OÜ Hara Sadam juhatuse liige Tarvi Velström lausus sarikapeol, et koostöö ehitajaga on suurepärane: „Mul on hea meel, et sadamahoone ehitamisega alustamine võttis kauem aega, kui olime plaaninud. Võib öelda, et tark ei torma, nüüd saame suurema ja palju vahvama maja.“
Marti Hääl lisas, et esialgse kava järgi oleks ehitatud 220ruutmeetrine maja, mis poleks lahendanud tänapäevase väikesadama kõiki vajadusi: „Nüüd saab sadam ligi 500ruutmeetrise multifunktsionaalse teenindushoone, rahuldab ka nõudlikuma meresõitja vajadused.“
Sadamahoone lõunapoolsesse tiiba tuleb katusealune tehnilisteks tegevusteks, purjekuur, töökoda, riietus- ja duširuumid meestele ja naistele koos saunaga ning klubiruum-õppeklass. Laepealsel hakkab olema purjekate ladu. Pesuruume saavad kasutada ka nii merelt kui mööda maismaad saabuvad külalised.
Veel tuleb majja pesumasina ja kuivatusruum, mille taga on tehniline ruum koos kütte-, veevarustuse ja ventilatsioonisüsteemidega. Selle kõrvale tuleb inva-WC. Eraldi sissekäik on WC-l, kuhu kavandatud 5 kabiini ja kätepesukohad. Selle kõrvale saab suurem seminariruum kuni 40 inimesele, edasi tulevad sadama kontor, köök ja kõige põhjapoolsem on söögi- ehk restoranisaal.
„Alustame hooajalise toitlustusega, aga vaatame edaspidi, kuidas turul nõudlust on. Võib olla ka aastaringi avatud,“ sõnas Marti Hääl.
Ta märkis: „Kui sadamahoone saab valmis, kandideerime purjetamise Eesti meistrivõistluste läbiviimiseks. Taristu on selleks sobiv, osalejaid ligi 200 paati, tänavusel Hara regatil oli juba 134 võistlejat.“
EAS annab Hara sadamakompleksi väljaehitamiseks toetust 199 990 eurot, millest osa on kulunud külaliskaile koos vesiehitusega, vee- ja elektrivarustuse ning purgimiskoha tegemiseks. Hoone jaoks on alles 149 000 eurot.