Kohtuvaidluste tõttu pole Harju omavalitsused Tallinna kesklinna kinnistu müügist tulu saanud, tasuma tuleb hakata õigusabikulusid, Kuusalu vald kaalub osa müüki.
Kevadel kaks aastat tagasi olid Magdaleena tänav 4 kaasomanikest omavalitsused lootusrikkad, et pärast aastatepikkust üritamist õnnestub Tallinna kesklinnas asuv endise Harjumaa polikliiniku krunt müüa. Arvestati, et iga vald-linn saab 555 555 euro suurusest müügisummast sõltuvalt osalusest ligi 40 000 või 80 000 eurot. Ometi on ostu-müügileping endiselt sõlmimata, raha saamise asemel peavad omavalitsused hakkama maksma Magdaleena kinnistuga seotud hooldus- ja õigusabikulusid.
Pärast haldusreformi on esialgu 14 valla-linna omanduses olnud polikliinikule jäänud kaasomanikeks 10 omavalitsust: Anija, Kuusalu, Raasiku, Kose, Saku, Kiili, Saue ja Lääne-Harju vald ning Loksa ja Maardu linn. Ühe osa üle käivad kohtuvaidlused.
Aastatepikkune saaga
Üle 22 aasta tagasi, 7. jaanuaril 1996 otsustas Erastamisagentuuri nõukogu anda Tallinnas Magdaleena tänav 4 asuva Harju polikliiniku kahekordse maja koos kõrvalhoone ja kuuriga tasuta Harjumaa 14 vallale-linnale. Mõni aasta hiljem saadi sotsiaalministeeriumilt hooned omavalitsuste ühisesse munitsipaalomandisse.
Harju polikliinik suleti Magdaleena tänaval 2003. aastal, 2006. aastal kanti maa kinnistusraamatus omavalitsuste ühisomandisse. Koos hakati 5811 ruutmeetri suurust kinnistut müüma, esimesel oksjonil 2007. aastal oli alghind 32 miljonit krooni. Kuna huvilisi ei olnud, vähendati alghinda 23 miljoni kroonini. Ka teine enampakkumine ebaõnnestus, pakkumisi ei tehtud.
Kinnistu väärtuse tõstmiseks algatasid omanikud detailplaneeringu, mis jäi pooleli – planeeringuga seoses tulnuks teha volikogude tasemel otsuseid, see olnuks keeruline ja aeganõudev, kaasomanikke oli sel ajal 12.
2016. aasta kevadel pandi Magdaleena tänava kinnistu uuesti oksjonile. Alghinnaks määrati ASi Pindi Kinnisvara eksperthinnangu alusel 420 000 eurot – iga osa alghinnaks kinnitati 30 000 eurot. Oksjonil oli 5 osalejat, kõrgeimat hinda pakkus OÜ Liven Kodu 6, kes soovis kinnistu omavalitsustelt osta 555 555 euro eest.
Ostu-müügi tehing jäi pooleli, sest Rae vald otsustas kuu aega enne ühist oksjonit oma osa eraldi müüa. Hinnaga 30 050 eurot ostis selle Hanno Saaremets. Kuna ülejäänud omavalitsused otsustasid, et kaasomanikena kasutatakse eelisostuõigust, pani HOL kinnistu müüki tervikvarana. Lepiti kokku, et Rae valla osa ostab Saku vald. Kuid nii ei läinud. Rae valla mõttelise osa ostja müüs selle kohe edasi päev varem loodud OÜle RE Rühm. Sama osaühing osales tervikvarana müüki pandud Magdaleena kinnistu enampakkumisel, kuid ei võitnud. Päev pärast oksjonitulemuste selgumist koormas RE Rühm Rae valla endise mõttelise osa Magdaleena kinnistust 100 000eurose hüpoteegiga. Veel kaks päeva hiljem pani kohtutäitur sellele osale hüpoteegipidaja kasuks keelumärke. Paari nädala pärast arestis RE Rühmale kuuluva osa hüpoteegipidaja, et realiseerida Lätis registreeritud firma SIA Meža Broker nõuet.
Rae vald sõlmis Saku vallaga lepingu kaasomandi suhtes ostueesõiguse teostamiseks ning tegi avalduse kanda kaasomandiosa omanikuna kinnistusraamatusse Saku vald, kuid RE Rühm notari juurde lepingut sõlmima ei ilmunud.
Kulukad kohtuasjad
Kuu aega pärast oksjonitulemuste selgumist ehk 13. juunil 2016 esitas Saku vald kohtusse hagid RE Rühma ja Meža Brokeri vastu.
„Esmane soov oli jõuda kinnistusraamatu kanneteni, et saaksime tagasi võtta tehingud, mis olid tehtud ühe osaga Magdaleena kinnistust, ja end omanikuna registreerida. Eelisostuõigus võib olla, aga kui teine pool pahatahtlikult lepingule allkirja ei anna, ei jää üle muud, kui hakata hagema,“ ütles Saku vallavolikogu esimees, toonane vallavanem Tiit Vahenõmm.
„Ka RE Rühm on esitanud kohtusse mitu hagi. Paralleelselt käivad eri protsessid. Teine pool üritab viia kõik nende vastu esitatud asjad riigikohtuni. Seni on nad kaotanud, hagi Saku vallavolikogu otsuse tühistamiseks riigikohtu menetlusse ei võetud. Kuid kõik see on kestnud ligi kolm aastat, istungite ajad on pooleaastaste intervallidega, ka kohtunike vahetumine on protsesse venitanud.“
RE Rühma juhatuse liige, Pindi Kinnisvara projektijuht Tarmo Zernant rääkis Sõnumitoojale, et RE Rühm taotleb kohtult HOLi 2016. aastal kogu kinnistu enampakkumise tühistamist, teiseks taotletakse Saku valla kaasomandi lõpetamist: „Kui Saku vald on otsustanud oma osa müüa, siis järelikult ei soovi seda omada. RE Rühm on sellest varast huvitatud ja soovib kaasomanikuna ära osta.“
Tarmo Zernant leiab, et HOL oleks võinud enne enampakkumise korraldamist pöörduda ühe osa ostnud RE Rühma poole, teatada, et kavas on müüa ka ülejäänud osa, ja kutsuda neid ostu-müügi osas läbirääkima. Ta ütles, et saatis augustis Magdaleena kinnistu kõigile kaasomanikele digitaalselt allkirjastatud pöördumise, milles tegi ettepaneku, et müüksid oma mõttelise osa eraldi. Tarmo Zernant lisas, et on pidanud valdadega ka veidi läbirääkimisi, kuidas olukorda lahendada.
Tiit Vahenõmm loodab, et Saku vald kõik kohtuasjad lõpuks võidab: „Muidu pööratakse teadmine, et Eestis kehtib kaasomandi puhul eelisostuõigus, pea peale. Usun, et see oleks pretsedent.“
Kuna kohtuasjad venivad ja nõuavad raha, tegi HOL kevadel Magdaleena kinnistu kaasomanikele ettepaneku sõlmida koostööleping, jagada senised ja tulevased õigusabikulud ning kinnistu hooldamiseks kulunud raha proportsionaalselt kaasomandi suurusele. Seni oli tasunud omavalitsusliit, kuid maakonna 5 valda-linna, kes pole Magdaleena kinnistu omanikud, ei pidanud õigeks kõigi omavalitsuste ühisest rahast kulutuste katmist. 15. juuni seisuga oli õigusabile kulunud 41 006 ja kinnistu hoolduskuludeks 9326,20 eurot – kokku 50 332,20 eurot.
16. mail otsustas HOLi volikogu ühehäälselt, et Magdaleena tänav 4 kinnistu kaasosanikud sõlmivad koostöölepingu, mille alusel hakatakse tasuma ühise omandiga seotud kulusid.
Kuusalu vald kaalub osa müüki
Kuusalu volikogus oli Magdaleena-teema kõne all möödunud teisipäeval, 4. septembril. Koostöölepet ei arutatud, vallavalitsus oli esitanud volikogule eelnõu müüa vallale kuuluv mõtteline osa Magdaleena kinnistust avalikul enampakkumisel. Vallavanem Monika Salu selgitas, et Tallinnas asuvat amortiseerunud hoonet ja kinnistut pole vallale vaja, pigem on neist probleeme.
Värner Lootsmann imestas, miks on volikogule saadetud materjalide seas RE Rühma kiri Kuusalu vallale, mis ei tugine faktidele, kuna pole ühtegi kohtuotsust, mis tõestaks, et RE Rühmal oleks õigus. Tarmo Zernanti allkirjaga mitmeleheküljelises pöördumises vallavalitsuse ja volikogu poole on muu hulgas rõhutatud, et kaasomanikud ei peaks kandma õigusvastasest enampakkumisest tekkinud õigusabikulusid ning tehakse ettepanek jätta koostööleping sõlmimata. Värner Lootsmann soovis teada, miks töötati sellisele pöördumisele tuginedes välja volikogu otsuse eelnõu ega küsitud eelnevalt teise osapoole ehk HOLi seisukohta.
Vallavanem vastas, et RE Rühma kiri on vaid informatiivne materjal: „Eelnõu aluseks on võetud asjaolud, peamine asjaolu on, et see pole vajalik Kuusalu valla eesmärkide täitmiseks.“
Urmas Kirsti tsiteeris eelnõu seletuskirja, milles oli öeldud – kuna volikogu varasemast otsusest on möödas rohkem kui kaks aastat, on vajalik, et volikogu kinnitaks uue otsusega oma tahet kinnistu võõrandada: „2016. aasta otsuses on see tahe väga selgelt väljendatud, paraku erineb uus eelnõu oluliselt 2016. aasta otsusest. Siis otsustas Kuusalu vallavolikogu, et tegutsetakse koos teiste kaasomanikega, seda on hiljem ka HOLi volikogu istungitel kinnitatud, et tegeleme kinnistu võõrandamisega koos.“
Ta lisas, et Magdaleena kinnistu on tegelikult kõigile osanikomavalitsustele ebavajalik ja küsis, kuivõrd eetiline on teisi kaasomanikke ja HOLi informeerimata astuda samme, mis muudavad eelnevad kokkulepped sisuliselt kehtetuks.
Vallavanem kommenteeris, et Kuusalu vallal on vara, mida ta ei vaja ega saa võtta seisukohta teiste valdade eest: „Vallad on selles asjas erineval seisukohal, igaüks tegutseb erinevas tempos. Me ei pea olema kaasajooksjad, me võime iseseisvalt otsuseid teha.“
Ta kinnitas, et vallavalitsus on andnud HOLile teada, et ei soovi sellisel kujul Magdaleena kinnistuga jätkata, vestlustel on teavitatud ka teisi kaasomanikke: „Ma ei oska öelda, kas see on eetiline või ebaeetiline, minu meelest omand kohustab ja sellest tuleb lähtuda.“
Pärast arutelu lükkas volikogu poolthäälte enamusega otsustamine edasi, kuni on ära kuulatud HOLi esindaja.
HOLi juhatus arutab
HOLi jurist Kristjan Kenapea kinnitas Sõnumitoojale – ta pole kuulnud, et peale Kuusalu valla oleks teistes omavalitsustes ringelnud eelnõu öelda väljapakutud koostöölepingule „ei“ ning hakata oma osa eraldi müüma.
Saku vallavolikogu esimees Tiit Vahenõmm nentis: „Protsess on olnud pikk ja ebameeldiv, kuid minu meelest on mõistlik, kui kaasomanikud lähevad sellega ühiselt lõpuni. Vallavara peaks valitsema parimal moel, üht mõttelist osa realiseerida on ilmselgelt kahjulikum, kui kogu kinnistut korraga. Teine oluline põhjus seda teha on, et kaasomanikud on omavahel ühistegevuses kokku leppinud.“
Kolmapäeval, 12. septembril on Magdaleena-teema taas HOLi juhatuse koosoleku päevakorras.
„Leping saab jõustuda siis, kui kõik on sellele alla kirjutanud. HOLi iuhatus ja volikogu peavadki otsustama, kuidas minna edasi, kui mõni kaasomanik seda ei tee,“ selgitas Kristjan Kenapea.