MTÜ Noortekeskus Vihasoo on Tammispea külas noortelaagreid korraldanud üle 25 aasta.
Kui Kuusalu vallas lastele suviseid laagreid korraldavad Irina Djatšenko ja Diana Ehand möödunud nädalal puhkusereisilt naastes leidsid kutse Harjumaa aasta tegijate tunnustusüritusele, ei mõistnud nad, miks neid kutsuti. Seda üllatavam oli, kui selgus, et MTÜ Noortekeskus Vihasoo on tunnistatud maakonna 2018. aasta võimekaks kodanikuühenduseks.
„Vihasoo Noortekeskus on võimaluste ning heade inimeste territoorium. Nad teevad oma tööd professionaalselt ning südamest,“ märkis noortelaagreid korraldava MTÜ aasta tegijaks esitanud Jevgenia Rõbakova.
Rahvusvaheline laager
„Olime noored ja töötasime pioneerilaagris kasvatajatena. Kui need lõppesid, arutasime, mida võiks suvel teha. Võtsime siis Eesti ühes ja teises paigas laagrikoha rendile, kuni need kinni pandi. 1996. aastal sattusime Kuusalu valda Tammispeale, kus oli olnud ühe masinatehase puhkebaas. Läksime üheks aastaks laagrit korraldama, kuid teeme seda siiani,“ meenutas juhataja Irina Djatšenko.
Algul tulid suvisesse noortelaagrisse peamiselt vene kodukeelega lapsed, kes olid varem nende laagrites käinud. Reklaami tehti ka teles ja ajalehtedes. Sõna levis ja lapsed, kes kord laagrisse sattusid, hakkasid sinna üha uuesti tagasi tulema, mitmed neist aastate pärast ka kasvatajatena.
Praegu kuulub Noortekeskus Vihasoo riikliku tegevusloaga lastelaagrite hulka ning saab riigieelarvest laagrite korraldamiseks toetust. Nädalased laagrid 7-16aastastele noortele algavad juunis kohe, kui kooliaasta lõpeb ning kestavad suvevaheaja lõpuni, peale selle tehakse laagreid ka kevadvaheajal ja sügisel.
Korraga on laagris umbes poolsada last ja paarkümmend töötajat. Iga vahetus on mingi kindla suunitlusega, näiteks spordi-, mängu-, käsitööhuvilistele lastele. Kõige populaarsemad on matka- ja teatrihuviliste vahetused.
„Oleme nagu huvikool, lapsed ja noored saavad laagris suhelda ning laulda, tantsida, tegeleda oma hobidega,“ selgitas Diana Ehand.
Laagrisse tullakse peamiselt Tallinnast ja Narvast, osa lapsi on ka Tartust ja Pärnust, kuid ka Pihkvast ja Peterburist, Valgevenest, Soomest, Norrast, Inglismaalt, Prantsusmaalt ning nüüd ka Iisraelist. Selle tõttu on laagris vene ja eesti keele kõrval saanud üheks põhiliseks suhtluskeeleks inglise keel.
„Välismaalt oleme lapsi laagrisse võtnud juba 15 aastat. Esialgu tulid mõned, kelle kodukeel on inglise keel, kuid vanavanemad kõnelevad vene või eesti keelt. Neile lastele meeldis, kiitsid laagrielu ka sõpradele ja edaspidi on sealt tulijaid järjest rohkem,“ jutustas Irina Djatšenko.
Ta tõi näite – Iisraelist käisid tänavu esimesed lapsed laagrielu proovimas, tulevaks aastaks broneeriti suve jooksul kohad juba 30 lapsele.
Kuusalu vallas toimuvad laagrid Eestis enam reklaami ei vaja – kui 1. novembril hakati müüma tuusikuid järgmise suve vahetustesse, olid kuu lõpuks peaaegu kõik müüdud, vaid ühes vahetuses on veel üksikuid vabu kohti.
President tänas
Irina Djatšenko ja Diana Ehand tõdesid, et Kuusalu valla ja kohaliku rahvaga neil väga tihedat kontakti pole olnud, kuna olid Tammispea puhkekeskuses üksnes rentnikud.
„Oktoobris ostis meie firma puhkekeskuse eraisikust omanikult ära, nüüd ootame, mida ütleb Lahemaa rahvuspark,“ ütles Irina Djatšenko.
Riigil on kahe kuu jooksul õigus kasutada Lahemaa rahvuspargi territooriumil asuva kinnistu eelisostuõigust. Noortelaagrite eestvedajad hoiavad pöialt ja loodavad väga, et saavad Tammispea külas, kus on üle 25 aasta laste- ja noortelaagreid korraldatud, teha seda ka edaspidi.
Tänavu kinkisid tänulikud lapsevanemad, kelle lapsed käisid laagris puhkamas, neile sinna kingitusena spordiväljaku muruplatsi, jalgpalliväravate ja korvpallikorvidega.
„See on 25 aasta jooksul laagrile esimene kingitus,“ märkis Diana Ehand.
Harjumaa üheks aasta tegijaks nimetamine ei olnud MTÜ Noortekeskus Vihasoo jaoks päris esmakordne tunnustus. Eelmise aasta lastekaitsepäeval, 1. juunil kutsus president Kersti Kaljulaid Tammispea laagri korraldajad roosiaeda vastuvõtule, nad said tänukirja ning raamatu presidendi autogrammiga.