Raasiku valda läks neli, Anija ja Kuusalu valda üks preemia.
Ühisnädala raames tunnustati neljapäeval, 28. novembril Lääne-Harju vallas Lohusalus asuvas Arvo Pärdi keskuses Harjumaa 2019. aasta tegijaid, parimate Leader-projektide eestvedajaid ning Kauni kodu konkursi võitjaid.
Harjumaa aasta tegijate konkurss toimub Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) algatusel 2007. aastast. Koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liidu, MTÜga Kodukant Harjumaa ning Harjumaa 4 Leader-tegevusgrupiga jagati tänavu tunnustusi 13 kategoorias. Kandidaate said üles seada nii üksikisikud, omavalitsused kui ühendused. Kokku tehti nomineerimiseks 129 ettepanekut.
Aasta ettevõtjad ja vabaühendus Raasiku vallast
HEAK jagas tunnustust 5 kategoorias, neist kolm läksid Raasiku valda. Tegijaid tänas HEAKi juhataja Hannes Ojangu, nad said kingiks hõbekuuse. Aasta ettevõtteks valiti Raasiku Õlletehase Kaubanduse OÜ. 9 nominendi seas olid ka Nordic Houses KT OÜ, OÜ SR Veod, OÜ Balti Spoon ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS.
Raasiku Õlletehast tunnustustati tootmise laiendamise ja innovatiivse mõtlemise ning kohalike spordi- ja kultuuriürituste toetamise eest. Tegevjuht Oksana Bandura ütles Sõnumitoojale, et neile helistatakse või kirjutatakse sponsorluse sooviga iga päev: „Meil on omavaheline kokkulepe, et raha me ei anna, toetame oma toodangu, õlle või kaljaga oma piirkonna üritusi. Lasteaiale oleme ostnud ka mänguasju.“
Aasta tuleviku tegija tiitli pälvis OÜ Kiigesellid Arukülast. 4 kandidaadi hulgas oli ka OÜ Maasimaa.
Perefirma Kiigesellid läksid auhinda vastu võtma kolmekesi – abikaasad Anna-Liisa ja Mirko Miilits noorima poja Mirkoga. Mirko Miilits ütles ettevõtte loomislugu kommenteerides, et sellid olid kodus olemas, neile oli vaja kiikesid. Anna-Liisa Miilits lisas, et esimene kiik läks aia taha, kuid järjepidev katsetamine viis tulemuseni.
Sõnumitoojale sõnas Anna-Liisa Miilits, et tunnustuse saamine oli väga tore üllatus, kuid sellega kaasneb ka pinge: „Kui oleme juba tulevikutegijaks valitud, ei saa oma ettevõtmist enam katki jätta.“
Aasta vabaühenduse tiitel läks Aruküla MTÜle Perekeskus Männikäbi. Nominente oli 16, sealhulgas ka Hara Seilamise Selts, Veljo Tormise Kultuuriselts ning Kehra Raudteejaam. Parima vabaühenduse auhinna võtsid MTÜst Perekeskus Männikäbi vastu juhatuse liikmed Õnnela Metsaorg ja Karin Möllits.
2009. aastal loodud Perekeskus Männikäbi sai esialgu kasutada vabad ruumid Aruküla lasteaias, paar aastat koliti Aruküla tervisekeskuse hoone vabadesse ruumidesse, mille remontimist alustati oma perede ja teiste kogukonnaliikmetega. Tegevust pakutakse nii lastele kui peredele, praegu toimuvad seal lastele loodus- ja teadusring, robootika, tüdrukute, tehnikaring, malering ning inglise keele tunnid, täiskasvanuile kundalini jooga ja shindo. MTÜ saab toetust Raasiku vallaeelarvest, ruumide sisustamiseks ja tegevuste läbiviimiseks on kirjutatud projekte. Palgalisi töötajaid MTÜs ei ole, keskuse vabatahtlik perenaine on Anneli Põldra.
Õhtujuhi küsimusele, millest te energiat ammutate, vastas Õnnela Metsaorg: „Lastest. Lapsi käib meil palju ja laste energia ei kustu kunagi. Õppige kõik lastelt!“
Aasta panustajaks valiti MTÜ Paldiski Ettevõtjate Liit Lääne Harju vallast. 14 nominendi seas olid Kaido Jürmann ja Arvi Karotam, OÜ Balti Spoon, Georg Alaküla Valgejõe Veinivillast, Tiina Sergo ja MTÜ Pikavere Mõis.
Aasta tegu on soomusrongi Wabadus ehitamine. Nominente oli 14, nende hulgas ka Vabadussõja Kehra lahingu mälestussamba taastamine Lahinguväljal, Laulupeo 150 mälestusmärgi Helikivi püstitamine Kuusalu Laulupeo kuusikusse, Kolga spordiväljaku rajamine kogukonna toel, Garina Toomingase algatusel „100 luuletust Harjumaalt“ väljaandmine, esmaabikoolitused Raasiku vallas, AmazeMeLeader noorteüritus Ida-Harju piirkonnas ja Kurgla matkaraja loomine.
Parimad Leader-projektid Kehras ja Kuusalus
Parimaks Leader koostööprojektiks valiti MTÜ Arenduskoda eestvõttel toimunud „Kestlik ettevõtlus maal“ ning parimaks elukeskkonna projektiks Kehra jaamahoone rekonstrueerimise teine etapp ehk Kehra jaamahoonesse Vabadussõja murdelahingute muuseumi rajamine. Parimaks ettevõtlusprojekti auhind läks jagamisele Kose valla OÜ Murueit villakoja arendamise ja Jõelähtme valla Neeme külapoe taaskäivitamise vahel. Auhinnad andis üle Põhja-Harju Koostöökogu juhatuse esimees Arno Kannike.
Arenduskoja juhtimisel toimunud 8 Leader-grupi koostööprojektis „Kestlik ettevõtlus maal“ osalesid Eestist veel Ida-Harju Koostöökoda ning Rohelise Jõemaa Koostöökogu Pärnumaalt, 2 Leader-gruppi Lätist ja 3 Soomest. Sooviti pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele võimalusi toodete arendamiseks ja turundusideede saamiseks. Parima koostööprojekti auhinna võttis vastu MTÜ juhatuse esimees, Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. Ta kommenteeris ajalehele: „Peale selle, et nägime, käisime, tutvusime ja saime ideid, jäi sellest projektist ka väga konkreetseid reaalseid jälgi. Näiteks loodi ettevõtjate vaheliseks suhtlemiseks eraldi internetikeskkond, aidati ettevõtetel teha kodulehekülgi, kujundada logosid, profifotograafid tegid fotopanga, kust nad saavad oma toodete või teenuste turundamiseks fotosid. Loomulikult said ettevõtjad ka metsikult sidemeid.“
Parima Leader-elukeskkonna projekti auhinna võtsid vastu MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse liikmed Anne Oruaas ja Piret Mõttus. MTÜd tunnustati järjepideva ja asjatundliku töö eest ajaloolise jaamahoone taastamisel. Anne Oruaas märkis, et jaamahoone rekonstrueerimine lõppes juba 2018. aasta alguses, siis avati seal ka Vabadussõja muuseum: „See, et nüüd, aasta hiljem, saime tunnustuse, on tõeliselt meeldiv üllatus.“
Tänavu taotles MTÜ Leader-programmist toetust jaamahoonesse Kehra muuseumi ekspositsiooni tegemiseks, omaosaluseks taotletakse raha ka annetamistalgutega: „Teeme püsiekspositsiooni Kehra ajaloost päris algusest peale. Oleme lasknud teha koopia viikingiaardest, rahapotist, mis leiti Kehra külast 1940. aastal. Originaal on Tallinna Ülikooli arheoloogiakeskuses Kehra aarde nime all. Kehra muuseum peaks valmis olema veidi vähem kui aasta pärast, avamine tuleb ilmselt sügisel meie kooli juubeli paiku.“
Kodukant Harjumaa üks preemia Raasiku valda
Kodukant Harjumaa jagas tunnustust kahes kategoorias. Aasta sädeinimeseks valiti Tiiu Mägi Lääne-Harju vallast. 23 nominendi hulgas olid ka Eda-Mai Tammiste, Ulvi Rand, Alice Suurkuusk, Jüri Muru, Anneli Põldra, Õnnela Metsaorg ja Angela Allik.
Esmakordselt anti välja projektitoetuse vaba algatuse auhind, et tunnustada neid, kes viivad midagi ellu ilma mõnest fondist või programmist toetust saamata. Kodukant Harjumaa esimese projektivaba teo auhinna pälvis MTÜ Pikavere Mõis mõisaõue väliköögi rajamise eest. Auhinna, õuelaternad, võttis Kodukant Harjumaa juhatuse liikmetelt Anneli Kanalt ja Kristiina Nurmetalult vastu Pikavere Mõisa juhatuse liige Alice Suurkuusk. Ta sõnas, et seni on suvel avatud väliköögis turiste käinud veel vähe, kuid oma kogukonna liikmete seas on see väga populaarne ning järgmisena tuleb väliköögi kasutajate jaoks hakata ehitama WCd.
Tiitlile projektivaba toetuse tegu esitati kokku 8 tegu. Raasiku vallast kandideerisid ka MTÜ Pikavere Mõis teine ettevõtmine – mõisakooli söögisaal – ning MTÜ EluPuu rajatud Pikavere mõisapargi allee, Kuusalu vallast Tammistu Külaselts, kes on omal jõul rajanud külamaja, kiige ja lipumasti.
HOLi juhatuse esimees, Raasiku vallavanem Andre Sepp koos HOLi nõunikega andsid 150eurosed preemiad Harjumaa Tervisenõukogu valitud aasta tervisetegijale Jürgen Lepale Lääne-Harju vallast ning aasta terviseteo auhinna pälvinud ettevõtmise „Lapsevanema kool“ läbiviijatele Viimsi eralasteaiast Väike Päike. Aasta tervisetegija 11 kandidaadi seas olid ka Perekeskus Männikäbi ning Aive Mõttus. Terviseteo kandidaate oli 13, nende seas ka Kuusalu Lastekaitse Seltsi „Puhkepäeva rattamatkad“ ja sportimisvõimaluste arendamine Raasiku vallas. Harjumaa turvalisuse nõukogu premeeris parimaks siseturvalisusesse panustavat organisatsiooni, MTÜd Lootuse Küla, 500 euroga.
Koos HOLi peaspetsialisti Maret Väljaga tunnustas Andre Sepp ka Harjumaa Kauni kodu konkursi võitjaid.
Kõik soovijad peole ei pääsenud
Aasta tegijate HEAKi-poolne peaorganisaator, vabaühenduste konsultant Külli Vollmer ütles, et Harjumaal on veel mõni üksik omavalitsus, kes oma inimesi-ühendusi maakondlikule tunnustusele ei esita, kuid inimesed on hakanud seda agaramalt tegema. Nominentidest tegi valiku komisjon, kus olid HEAKi, HOLi, Kodukant Harjumaa ja Harjumaa Leader-gruppide esindajad, lisaks osales igas kategoorias kandidaatide hindamisel eelmine võitja.
Külli Vollmer selgitas, et otsused tehakse suuresti selle põhjal, mida on esitajad kandidaadi kohta kirjutanud: „See on väga oluline, ei piisa paarirealisest põhjendusest, et tegu on tubli inimese või ühendusega. Kõiki nominente komisjon läbi käia ei jõuaks ja see pole ka eesmärk, usaldame esitajaid. Teine kriteerium on, et kandidaat peab olema teinud midagi kogu Harjumaal silmapaistvat.“
Ta lisas, et ühest küljest on väga tore, et Harjumaa suured organisatsioonid teevad ühise tunnustusürituse, kuid teisalt ei saa seal enam iga inimene tähelepanu – kuna kategooriaid ja nominente on palju, kutsuti tänavu lavale vaid parimatest parimad, nominentide nimed kuvati ekraanile.
„Sel aastal ei saanud me peole kutsuda kandidaatide esitajaid. Esimest korda pidime osale soovijaist ära ütlema. Nende seas oli ka nominente, kes ei olnud õigeaegselt registreerunud, ja ühendusi, kes tahtsid tulla mitmekesi. Saal ei oleks kõiki mahutanud,“ lausus Külli Vollmer.