Haldusreform, kas poliitiline t****pikendus?

1597

RAIVO UUKKIVI, Raasiku vallavanem, Rae vallavolikogu liige

Eesti on olnud taas vaba 25 aastat ja pea kogu selle perioodi on räägitud vajadusest teha haldusreformi. Ei tea, paljud sel teemal sõna võtnud saavad aru, millest räägivad, kuid usun, et see protsent on pisike. Enamik võrdsustab haldusreformi mõistega haldusterritoriaalne reform ja tegemise mõtteks on kulude kokkuhoid, mida maskeeritakse sõnakombinatsiooniga „kvaliteetsed avalikud teenused”. Nii on olnud kogu aja, mil reformimise vajadusest räägitakse. Koalitsioonierakondade juhid ehk praegu riiki juhtiv, kohaliku omavalitsuse kogemusteta poistebänd surus reformi seaduseks. Nad saavad nüüd öelda, et tegime ära. Paraku peavad nad elama edasi teadmisega, et piiride venitamine ümber alade, millel ühel hetkel juhtub registrikohaselt olema nõutud, tegelikult ühegi selge põhjenduseta 5000 elanikku, ei anna tulemust, kuna ränne töökohtade järele viib jätkuvalt äärealadelt inimesi sinna, kus on tööd. Seda kinnitab seni ühinenud valdade rahvaarvu muutumine. Praegune mõttetu reform ei taga mingit uut kvaliteeti avalikes teenustes ja süvendab ääremaastumist. Alustati poliitilise skoorimise eesmärgil valest, kuid kergemini realiseeritavast otsast.
Harjumaal on omavalitsusi, kus ponnistustele vaatamata rahvaarv väheneb. Harjumaal räägitakse Saue suurvalla tekkest kui eduloost. Usun, et mõne aasta pärast praeguse Kernu ja Nissi valla rahvas selles enam nii kindel pole. Peaks olema võimalus territoriaalse monstrumi teket takistada. Haldusterritoriaalse reformi, ka vabatahtliku ühinemise korral, peaks arvestama loogilist territooriumi ega tohiks tekitada valda, kuhu on programmeeritud vallasisene ääremaastumine ja tuleviku püsikulud avaliku teenuse tagamiseks.
Raasiku vallas on rahvaarv stabiilselt kasvanud, kuigi oleme napilt jätkamise piiri all. Raasiku vallas pole avalike teenuste pakkumisega olulisi probleeme, uuringute järgi oleme pingeridades esiveerandis. Meie naabrid on rahvaarvult suuremad, kui seaduse miinimum nõuab, ega vaja ühinemist. Kui vilets seadus leitakse olema põhiseadusega kooskõlas, jääb meil üle teha kellelegi ettepanek ühinemisläbirääkimisteks või oodata sundliitmist, mis on loterii. Me ei tea, millise lobigrupi töö on viljakam ja kas see on kogukonnale parim. Seega otsustas Raasiku volikogu, et püütakse 5000 elanikku kokku saada, aga näidatakse ka, kuhu poole oleks mõistlik vaadata juhul, kui ei saada seda põhjendamata kriteeriumit täis.
Volikogu tegi Rae volikogule ettepaneku alustada läbirääkimisi. See vallandas paanika Rae valda juhtivas reformistide seltskonnas. Augusti istungil polnud Raasiku ettepanekuga seonduvat päevakorras, kuid Reformierakonna eesträäkija alustas seisukoha kujundamist. Ta ütles, et pole lugenud ühtegi Raasiku vallast laekunud dokumenti, kuid oli selge, et juhised seisukohaks olid laekunud Raasiku valla territooriumilt. Seda ta ka ei eitanud. Retoorika oli sama, mis eelmises Sõnumitoojas olnud Rae vallavanema kommentaaris – Raasikule on vaja nii palju investeerida, et Rae pole selleks valmis. Sellistele küsimustele hakatakse aga vastuseid otsima läbirääkimistel, mis võivad lõppeda tulemusega, et vabatahtlikku ühinemist ei tule. Rae valla juhtpartei esindajad peaksid mõtlema paremaid vabandusi, sest Raasikuga ühinemisel tulevad kaasa Raasiku valla tulud, laenuvõimekus ja kõik, millega saab kogukonna vajadusi lahendada. Lisaks on vabatahtliku ühinemise toetus 1,7 miljonit. Kõige rumalam oleks vastus, et me ei taha üldse teiega rääkida. Eriti tore on sellist vastust saada seltskonnalt, kelle ministri eestvedamisel haldusreformi seadus kehtestati. Hoidkem pead külmad, ärgem tehkem otsuseid emotsioonilt. Nende otsuste taga on kogukondade tulevik.