Film EGERT JÕE­SAA­REST ja pa­ras­pordist on val­mis

Do­ku­men­taal­fil­mi „Kon­na­tii­gi ka­ri­ka­võist­lu­sed“ näeb veebilehel www.väsimatu.ee.

Kuu­sa­lu kesk­koo­li vi­list­la­ne Karl Aga­puu Ta­pur­last te­gi koos kaas­tu­den­gi­te­ga Bal­ti Fil­mi- ja Mee­dia­koo­li (BFM) kur­su­se­töö­na do­ku­men­taal­fil­mi „Kon­na­tii­gi ka­ri­ka­võist­lu­sed“, mis rää­gib pa­ras­port­las­test ja pa­ras­por­dist Ees­tis.

Fil­mi kaks pea­te­ge­last on ket­ta­heit­ja Egert Jõe­saar, kel­le ko­du asub Kuu­sa­lu val­las Ha­ra kü­las, ja uju­ja Su­san­nah Kaul. Mõlemad dokfilmikangelased on kinnitatud Eesti delegatsiooni liikmeteks Tokyo paraolümpiamängudele, sest on täitnud nõutava A-normi.
Projektijuht ja produtsent, BFMi ristmeedia eriala 2. kursuse tudeng Karl Agapuu selgitab, et film on osa meediaprojektist, mille eesmärk on tõmmata tähelepanu Egert Jõesaare ning teiste parasportlaste püüdlustele, suurendada inimeste teadlikkust Eesti parasportlastest ja paraspordist, tuua spordi juurde uusi talente ja leida rohkem sponsoreid.

Alustati aasta tagasi. Filmi tegemise jaoks koguti internetiplatvormi Hooandja abil 3538 eurot, toetajaid oli kokku 107. Projekti toetavad veel Loksa linnavalitsus, Meie Toidukaubad, Eesti Paraolümpiakomitee, Tallinna Ülikool, Sportland.

Filmi „Konnatiigi karikavõistlused“ saab näha YouTube’s. Karl Agapuu sõnul seda TV-kanalitele ei pakuta, soovitakse jätta filmi levitamise ning kasutuse jaoks võimalikult vabalt käed. Nädala ajaga on vaatajaid kogunenud üle 2000. Kogu projekt filmi, fotonäituse ning sotsiaalmeedia videotega on avalik veebis aadressil www.väsimatu.ee.

Dok­fil­mi peal­ki­ri tu­li u­ju­ja Ro­bin Lik­so­ni an­tud in­terv­juust, kes sõnas parasportlaste võitluste kohta: „Arvatakse, need on nagu konnatiigi karikavõistlused, kus osaletakse lõbu pärast ja midagi erilist ei toimu.“

Karl Agapuu: „Me oleme nime kohta saanud palju vastukaja. Kui Robin seda intervjuus mainis, teadsime, et filmi pealkiri on leitud – võtab hästi paraspordi pertseptsiooni kokku. Eestis on kokku kümmekond professionaalset parasportlast, tema on üks neist, nagu ka Egert Jõesaar ja Susannah Kaul. Neil on treenerid, toitumiskavad, teevad kaks korda päevas trenni – elavad profisportlaste elu. Eelarved on samad, ent riiklik tugi palju väiksem. Susannah Kaul kirjeldab filmis, kuidas tuli maailmameistrivõistlustelt medaliga, lennujaamas kedagi vastas ei olnud, meedia huvi oli puudulik. Selliste vestluste käigus tuli uus energia, et projekti edasi teha, sest rahategemise eesmärgil me seda ei teinud.“

Ta li­sab, et esial­gu oli plaan te­ha film ai­nult oma sõb­rast Egert Jõe­saa­rest, kel­le te­ge­mi­si teab ja on aas­taid jäl­gi­nud: „Pea­gi sai sel­geks, et te­ma po­le ai­nus oma mu­re­de­ga. Kuigi parasportlased treenivad profisportlastena, esindavad Eestit ja võidavad medaleid, kohtleme me neid teistmoodi. Kuna probleem on riiklikul tasandil, siis on lepitud olukorraga, kuid trenni tehakse sama intensiivselt edasi. Sageli võistlevad nad koos tavasportlastega, kuid uudistes tutvustatakse Eestit esindavate sportlastena tavasportlasi, mitte neid. Kui olümpiamängud lõpevad, sõidavad ajakirjanikud koju tagasi, ning kaks nädalat hiljem, kui paralümpia hakkab, keegi tagasi ei sõida – sportlased filmivad ise ja saadavad need ajakirjanikele.“

Film kes­tab 35 mi­nu­ti­ti, sel­les saab sõ­na ka Ees­ti Pa­ras­por­di­lii­du pea­sek­re­tär Sig­ne Fal­ken­berg. Pal­ju sal­ves­ta­tud ma­ter­ja­li jäi fil­mis ka­su­ta­ma­ta, ent tee­ma ka­jas­ta­mist on ka­vas jät­ka­ta, kin­ni­tab pro­jek­ti­juht.

Fil­mi „Ka­ri­ka­võist­lu­sed kon­na­tii­gis“ režis­söör ja mon­tee­ri­ja on Bran­don Po­vi­lai­tis, tei­ne pro­dut­sent Ak­sel Kütt, ope­raa­tor Mar­ten Pui­dak, val­gus­ta­ja Roo­pe Rist­soo. As­sis­ten­di­na ai­tas Kuu­sa­lust Ger­da Tilk, kes pak­kus en­nast võt­teg­ru­pi­le ap­pi. Te­ma õde Bren­da Tilk oli pa­ras­port­la­se­na edu­kas uju­ja, nüüd abis­tab Matz Top­ki­nit ja on eri­va­ja­dus­te­ga noor­te uju­mist­ree­ner.