Seltsing Loodus, Inimene ja Sõjavägi (LIS) kutsus 10. aprilli õhtuks Kadrina, Tapa, Kuusalu ja Anija vallavalitsuse- ja volikoguliikmeid, arendusjuhte, kodanikuühenduste esindajaid, ettevõtjaid ja Põhja-Eesti harjutusala mõjupiirkonna inimesi Õnnela külalistemajja Ohepalu külla, mis asub Kadrina vallas ja on kaitseväe keskpolügooni kõrval. Polügoon paikneb Kuusalu vallas, Soodla harjutusväli ka Anija vallas.
Harjutusalade talumistasude teemal korraldatud infotunnis osalesid peamiselt Kadrina ja Tapa valla inimesed, ka vallavalitsuse esindajad ja mõned volikoguliikmed. Kuusalu vallast oli kohal Valgejõe külavanem Allan Alaküla. Anija vallast oli Vahur Värk, kes esindas Soodla Kaitseks MTÜd. Anija ja Kuusalu vallavanem ning juhtivad spetsialistid olid samal päeval Tartus, kus toimusid linnade ja valdade päevad.
LISi üks asutaja Katrin Kull Tapa valla Patika külast tegi infotunnis ülevaate omavalitsustele makstavatest talumistasudest, mida kaitseministeerium hakkas maksma 2019. aastast vastavalt omavalitsustega sõlmitud heade kavatsuste kokkuleppele. Tookord võeti kompensatsiooni aluseks harjutusvälja pindala omavalitsuse territooriumil. Kadrina vald talumistasu ei saanud, sest jäi polügooni piiridest välja, kuigi kõige suurema häiringu on saanud Läsna küla Kadrina vallas.
Möödunud aastal muudeti talumistasu arvestamise metoodikat, peale pindala võeti arvesse ka eluruumide arv harjutusvälja mõjualas.
Katrin Kull rääkis, et uue metoodika eelnõu kohta saatsid muudatusettepanekuid nii omavalitsused, Eesti Linnade ja Valdade Liit kui ka seltsing LIS. Vallavalitsused ja seltsing ei olnud rahul, et neid ei kaasatud metoodika väljatöötamisse. Seltsing edastas ka kohalike elanike mure, et vallale makstav taluvustasu ei pruugi jõuda häiringupiirkonda. Ettepanekuid ei võetud arvesse ja määrus võeti vastu algsel kujul, tõdes ta.
Uue metoodika järgi eraldatakse hüvitist ehk talumistasu Eestis 16 omavalitsusele. Kadrina vallale makstakse nüüd talumistasu 35 800 eurot aastas. Tapa vald sai varem 10 461 eurot aastas, uue metoodika järgi 328 846 eurot. Anija vallale maksti seni 35 572 eurot aastas, käesolevast aastast anti juurde 21 233 eurot ning hüvitis on nüüd 56 805 eurot. Kuusalu vald sai seni 142 161 eurot aastas, lisaks makstakse nüüd 8554 eurot, uus hüvitis on seega 150 715 eurot aastas.
Kõige suurem probleem on Katrin Kulli sõnul asjaolu, et talumistasu ei jõua harjutusväljade otsestesse mõjupiirkondadesse, selle kasutamist ei arutata koos kogukondadega, raha on kulutatud ka valdade eelarveaukude lappimiseks ning Eesti mõnes omavalitsuses on see summa seni kasutamata.
Infotunnis jäi kõlama seisukoht, talumistasude arvestamise metoodikas tuleb ümber vaadata mõjuala definitsioon, sest 1-4 kilomeetrit ei ole harjutusväljal kasutatavate relvaliikide tekitatud tegeliku müra, vibratsiooni ega muude häiringute leviku piir. Talumistasude kasutamise peab otsustama häiringupiirkonna kogukond.
Nõustuti ka Allan Alaküla ettepanekuga, et talumistasud on väikesed ja mõistlik oleks jagada need otse puudutatud isikutele vastavalt kasutatavate eluruumide arvule. Kui inimesed soovivad, võivad seda raha kasutada piirkonnas ühiselt.
Ka oldi seda meelt, et kuigi valdades on ametnike sõnul kasutatud hüvitist peamiselt teede korrastamiseks, peaks kaitseväe kasutatavad teed korda tegema kaitseministeerium.
Soovitakse tegelike kahjude hindamist, kompensatsiooninõuete koostamist ja omavalitsuste tuge selleks.
Katrin Kull: „Põhja-Eesti harjutusalade vallad võiksid seljad kokku panna ja esitada koos kodanikeühendustega omapoolsed ettepanekud. Leppisime kokku, et jätkame samal teemal arutelu. Seekord oli infotunnis rohkem Lääne-Virumaa inimesi, järgmisel korral võiks infotund toimuda Harjumaal.“
Kuusalu valla eelarves on käesoleva aasta hüvitis suunatud investeeringuteks vallateedele. Anija vallavalitsus on alustanud ettevalmistusi, et rajada koostöös kaitseministeeriumi ja transpordiametiga kergliiklustee Kiiu-Soodla teeristist Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuseni, kokku ligi 20 kilomeetrit. Anija vald panustaks sellesse hüvitisega.