Esimene aasta digipööret

1060

JÜRI PIHEL, Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht
Esimese digipöörde aastaga kümnekordistus õhu kaudu digitelevisiooni vaatavate perede hulk, lisandus neli uut kodumaist telekanalit ning kogu Eesti territoorium kaeti tavaantenniga nähtava digileviga. Tänaseks on loodud eeldused Eesti täielikuks üleminekuks digitelevisioonile.

Tänavu 31. märtsil lülitati Ruhnu saarel välja analoogtelevisiooni saatja ning rahvaarvult Eesti väikseim vald läks esimese piirkonnana Baltimaades täielikult üle digilevile. Siis vaatas umbes kolmandik Eesti peredest ehk 180 000 kodu telepilti analoogformaadis tavalise katuseantenniga. Tänavu detsembri lõpuks oli aga 40 000 neist üle läinud tavaantenniga vaadatavale digitelevisioonile ning 2009. aasta lõpul peaks digikodude hulk kavakohaselt küündima 100 000 pereni.

Kindlasti on olulised digitelevisiooni pakutav parem pildi- ja helikvaliteet, elektrooniline saatekava ühe nupulevajutusega otse teleriekraanil, erinevates keeltes heli ja subtiitrite valik ja muud uued lisavõimalused, kuid need ei ole digitelevisioonile ülemineku peapõhjuseks. Digilevi peamine hüve on see, et uus tehnoloogia on loonud võimaluse uute kodumaiste telekanalite sünniks. Esimene digipöörde aasta tõi Eesti telemaastikule neli uut kodumaist telekanalit, mis kahekordistas Eesti telekanalite arvu.

Uute teleprogrammide Kanal 11, TV6 ja Kalev Spordi eetrissetuleku kõrval tagas senise kolme universaalkanali ETV, Kanal 2 ja TV3 jõudmise digiplatvormile suvel Riigikogus vastuvõetud ringhäälinguseaduse muudatus, mis teeb võimalikuks sujuva ülemineku digitelevisioonile. Just kõigi kodumaiste telekanalite jõudmine tasuta digilevisse oli murdepunk.  

Teiseks oluliseks verstapostiks üleminekul digitelevisioonile oli kogu Eesti territooriumi katmine novembrikuuks tasuta digileviga. Selleks rajati ühtekokku 17 uut digi-tv saatjat. Kuid telekanalite edastamise eest vastutava Levira töö sellega ei lõppenud – nüüd jääb nende ülesandeks signaali kvaliteedi jätkuv parandamine ning võimalike leviaukude likvideerimine.

Tavalise katuseantenniga telepilti vaataval inimesel tuleb digitaaltelevisiooni nägemiseks osta või rentida digiboks, mis ühendatakse antennikaabli ja teleri vahele. Telerit digi-tv vaatamiseks välja vahetada ei ole vaja, kuid kui see juba niikuinii plaanis, oleks mõtet osta juba digiboksi sisaldav teler. Et kaubandusvõrgus orienteerumine televaatajale lihtsam oleks, on Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobivad seadmed varustatud Digilevi märkidega. Kui digiboksil või teleril see märk puudub, ei pruugi see Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobida.

Lisaks eestikeelsetele tasuta teleprogrammidele saab sama antenni ja -seadmega tasu eest vastu võtta veel terve hulga häid rahvusvahelisi satelliidikanaleid. Oluline on rõhutada, et tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid (telekanal Neljas, MTV Eesti ja telekanal Seitse).

Digiboksidel on kaasas eestikeelsed juhendid, paljudes neist on ka eestikeelne tarkvara ning seadme paigaldamine ei tohiks mingil juhul olla keerukam videomaki või DVD-mängija käsitsemises. Et pakkuda infot digilevi  vastu­võtu kohta, avati digilevi abitelefon 17101 ja nõuandev veebileht www.digilevi.ee ning hakati elektroonikapoodi­­des tasuta jagama paberkandjal digilevi juhendeid.