Kümne korteriga sotsiaalhoolekandemaja maksumuseks planeeriti 592 000 eurot, kuid riigihanke odavaim pakkumine on ligi 350 000 eurot kallim.
Sõnumitooja toimetusega võttis ühendust Kuusalu vallas koduses keskkonnas elamist toetavaid erihoolekandeteenuseid osutava MTÜ Kuusalu Hoolela juhatuse liige ja juhtiv tegevusjuhendaja Kaie Ustav. Ta on mures, et Kuusalu Hoolela algatusel tellitud sotsiaalhoolekandemaja projekt ja selle ehitamiseks sotsiaalministeeriumist Kuusalu vallavalitsusele lubatud 392 000 eurot Euroopa Liidu toetusraha võivad jääda kasutamata. Seoses riigihankega oluliselt kallimaks osutunud ehitusmaksumus on tekitanud vallavolikogu kahe valimisliidu ja ühe erakonna nimekirja poliitikutes küsimusi ning nädala võrra on edasi lükatud volikogu istung, kus peaks arutusele tulema omafinantseeringu suurendamine vallaeelarvest. Esialgsete plaanide järgi pidi Kuusalu valla omafinantseering jääma 200 000 euro piiresse, ent nüüd oleks vaja 550 000 eurot.
Kaie Ustav ütles, et ei oska rääkida ehituseks kuluvast rahast, vaid soovib selgitada poliitikutele ja kõigile teistele hoolekandemaja vajadust: „Kuusalu vallas on170 psüühikahäirega tööealist inimest ja üle 30 erivajadusega lapse. Meie pakume toetavaid teenuseid 20 inimesele. Teenust vajab aga tegelikult palju rohkem inimesi ja sealhulgas ka elamispinda, et saaksid jääda elama koduvalda. Hoolekandemaja annaks lisaks eluruumile ka ühistegevuste jaoks pinda juurde ja võimaluse võtta teenusele veel abivajajaid.“
Tema sõnul on olukord Kuusalu vallas praegu selline, et juhul, kui suure maksumuse tõttu loobutakse hoolekandemaja rajamisest, tuleks edaspidi tõenäoliselt samad summad maksta hooldekodudele elamispinnata jäänud psüühilise erivajadustega inimeste majutamiseks. Kuusalu vallal pole sotsiaalkortereid ega -maju, kuhu vajadusel inimesi elama paigutada. Võrreldes teiste omavalitsustega pole Kuusalu vallas astutud piisavalt samme sotsiaalpindade loomiseks. Anija vallas Kehras on sotsiaalmaja ja -korterid. Kuusalu vallas on 6 sotsiaaltuba, kus elavad kokku 7 erisoost täiskasvanut ja 2 last. Kusjuures vana vallamaja Allika külas on sellises olukorras, et seda ei saa Kaie Ustavi hinnangul sotsiaalmajaks nimetada. Koos nii öelda asotsiaalidega elab seal olude sunnil ka üks psüühilise erivajadusega inimene, kuigi tema jaoks on see keskkond traumeeriv ja on olemas reaalne ärakasutamis oht.
„Oluline on mõista, ka hästi toimetulevasse perre võib sündida vaimse puudega laps, keegi meist pole kaitstud õnnetuste eest, mille tagajärg võib olla ajukahjustus, või psüühikahäire eest ning siis võib mingil ajal olla vajadus selliseks elamispinnaks, nagu on hoolekandemaja,“ rääkis Kaie Ustav.
„Kui psüühilise erivajadusega vallaelanik jääb meie vallas koduta, ei ole teist võimalust, kui paigutada ta hooldekodusse, kus ühe inimese eest on kohamaks 800-1000 eurot kuus. Oluline on siin juures tõsiasi, et need inimesed ei vaja oma toimetulekuks hooldekoduteenust, elamispinna olemasolul saaksid nad hakkama palju väiksema toetusega. Kuusalusse ehitatava hoolekandemaja korteritesse koliksid 12 inimest. Neljal neist on praegu elamispinnaga riskiolukord, elatakse võõral pinnal või on elamispind elamiseks kõlbmatu. Kui vallal tekib kohustus tasuda nelja inimese hooldekodukoha eest, tuleb ainuüksi kolme aastaga maksta kokku 115 000-144 000 eurot. Vajadus sotsiaalelamispindade järele on tegelikkuses suurem kui need neli inimest. Need inimesed panustavad kogukonda – tehes tööd. Hooldekodusse sattudes ei ole neil enam seda võimalust, nad muutuksid täies mahus valla ülalpeetavateks,“ selgitas ta.
Kaie Ustav märkis veel, et toetatud elamise teenuse eesmärk on erivajadustega inimese kaasamine kogukonda: „Meie vald on üks kümnest, kes sai toetusraha elamispindade loomiseks esmakordselt antavast abisummast. Taotlejaid oli palju, Kuusalu vald jõudis järjestuses ettepoole tänu sellele, et hoolekandemaja on kavandatud suurde alevikku, kus on paljud vajalikud teenused kättesaadavad. Toetuse tingimustele vastab meie vallas ainult Kuusalu alevik. Võiksime tahta seda maja teha näiteks Suurpeale, aga seal pole perearsti, poode, apteeki, rahvamaja, tihedat bussiliiklust ega ka tööd.“
Ta pöördub lehe kaudu Kuusalu valla poliitikute poole: „Et abivajajal oleks kogukondlik turvavõrk, millele toetuda, peame selle looma. See on sotsiaalse vastutuse küsimus. Meil on palve volinikele, tehke otsus südamega ja ka mõttega, et hoolekandemaja saamiseks on palju tööd ära tehtud, kusjuures MTÜ Kuusalu Hoolela inimesed on ligi kaks aastat panustanud projekti vabatahtlikult. Palume volikogul leida lahendus projekti lõpuni viimiseks, mitte otsida põhjuseid, miks seda mitte teha. Volikogu on korra öelnud oma „jah”-sõna, inimesed loodavad, et saavad uueks aastaks endale oma kodu.”
Valimisliite häirib lohakas asjaajamine
Kuusalu vallavolikogu liige Marti Hääl valimisliidust Üks Kuusalu Vald kommenteeris, et esmalt peavad hoolekandemaja küsimust arutama vallavolikogu sotsiaalkomisjon ning arengu- ja eelarvekomisjon: „Selline on asjaajamise õige kord vallas. Praegu on meie jaoks veel palju vastuseta jäänud küsimusi. Hoolekandemaja pidi toetuse saamiseks valmima tänavu. Kas ja millistel tingimustel on sotsiaalministeerium lõpptähtaega pikendatud? Hankedokumentidest on näha, et planeeritav maja valmiks alles 2019 aprillis, lisaks veel ehituse venimise risk, nagu valla senistes ehitusprojektides. Seega oleks aus volinike ette panna mitte 550 000 vaid 950 000 euro investeerimisotsus. Lisaks puudub volinikel tänaseni igasugune informatsioon hoolekandemaja edasisest iga-aastasest majandamiskulust, millega valla eelarvestrateegia peab tuleviku mõttes arvestama. Oluline oleks aru saada, kui vallas vajavad erihoolekannet 170 inimest ja need 10 korterit aitavad parandada kuni 20 inimesele osutatava abi kvaliteeti, siis mis saab vajaduse korral ülejäänutest? Vallal pole reaalne tagada kõigile hoolekandemajaga samaväärseid tingimusi. Kuidas valitakse siis, kes saab ja kes mitte? Küsimusi tekitab ka see, et hanke järgi kujuneks hoolekandemaja korteri ruutmeetri maksumuseks üle 1700 euro, samas Tallinnas müüakse uusarendustes kortereid hinnaga 1500 eurot ruutmeetri eest. Kuidas kujuneb hoolekandemaja ehitushind kõrgemaks kui müügihind elumajal Tallinna uues elurajoonis?“
Ta kinnitas, et nende valimisliit pole hoolekandemaja ehitamise vastu, kuid soov on saada aru, mille kohta otsus tehakse: „Vallas pole investeeringute strateegilist juhtimist – et kuhu on otstarbekas raha suunata ja millises järjekorras.“
Volikogu liige Madis Jõgi valimisliidust Arenev Kuusalu Vald: „Hoolekandemaja on ilmselgelt vajalik, juhtisime sellele tähelepanu juba ka enne seda, kui hakati renoveerima Kiiu mõisa. Kuid häirib lohakas asjaajamine ja projektijuhtimine. Ministeeriumilt on rahastus lubatud, aga tähtajad lähevad üle ning kas võib juhtuda, et toetusraha ei tule ja vald peab seetõttu tasuma ehituse kogumaksumuse?“
Volikogu liige Margus Soom Reformierakonnast sõnas, et investeerimisvajadused ja võimalused on Kuusalu vallas põhjalikult läbi arutamata: „Valda on juhitud kaootiliselt. Lisaks hoolekandemajale vajavad lahendamist külateed, hooldekodu, Kuusalu alevi keskus, kergliiklusteed randadesse. Tänu miljonieurosele vastutustundetule investeeringule Kiiu mõisa on valla finantsvõimekus väga halb. Kõige kiiremalt vajab lahendust Kuusalu kooli ruumipuudus. Konteinerite rendiks kuluv 250 000 eurot on otsekui tule kustutamine bensiiniga, ei lahenda koolimaja kaasajastamise vajadust. Hoolekandemaja asemel võiks teha erivajadustega inimestele elamispinnad Kuusallu planeeritava hooldekodu ühte tiiba või osta neile elamiseks mõned korterid, nagu on paljudes teistes omavalitsustes. Kuidas jagada perekonnas kahte õuna kolme lapse vahel? Kõiki soove ja vajadusi ei saa täita. On mõtlemise koht, kas eelistada 20 abivajajale liigkalliks minevat hoolekandemaja või enam kui 600 lapsele möödapääsmatut õpitingimuste parandamist?“
Vallavalitsus ei otsustanud veel laenuvõtmist
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi lausus, et vallavolikogu istungi toimumisaeg lükkas volikogu esimees Kalmer Märtson esialgselt kokkulepitud 25. aprillilt edasi 2. maile, kuna vallavalitsus ei olnud veel valmis otsustama, kas esitada volikogule eelnõu 350 000 euro suuruse laenu võtmiseks – valla tänavuses eelarves on omafinantseeringuks 200 000 eurot, järgmise aasta alguses tuleks ülejäänu tasuda laenu abil.
Urmas Kirtsi: „Sotsiaalpindade vajalikkuse üle on arutatud volikogu komisjonides mitmel korral alates 2015. aastast, kui algas valla sotsiaalvaldkonna arengukava koostamine. Arengukava kuni aastani 2020 kinnitas volikogu 21. detsembril 2016. Selles on väga üheselt mõistetavalt kirjas, miks on vaja sotsiaalseid elamispindu, ning ka määrusele lisatud tegevuskavas on sotsiaalpindade kasutuselevõtmine, hoolekandemaja või sotsiaalmaja ehitamine, toetatud ja kaitstud töö keskuse arendamine puuetega inimestele. Seega ei olnud otsus hoolekandemaja ehitamiseks juhuslik. Uued poliitikud seda võib-olla ei tea, küll aga peaksid mäletama need, kes olnud volikogus kauem.“
Ta lisas, et hoolekandemaja rajamist on menetletud võimalikult kiiresti. Kuusalu Soojus alustas kinnistu detailplaneeringuga 2015. aastal, planeeringut vaidlustati mitmel korral, peeti läbirääkimisi krundi naabritega. Kahel korral nurjus riigihange projekteerija leidmiseks, lõpuks leiti projekteerija OÜ Projekt Kuubis läbirääkimistega hanke käigus.
Ehituse valmimise tähtaja edasilükkamisest on vallavanema sõnul räägitud sotsiaalministeeriumiga, juttu on olnud, et pikendust võiks saada 2019 aprilli lõpuni, vallavalitsusel tuleks esitada ministeeriumile korrigeeritud taotlus. Seda saab esitada siis, kui volikogu on põhimõttelise otsuse teinud. Kui volikogu on laenuvõtmise vastu, ehitajaga lepingut ei sõlmi. Maja ruutmeetri hind on suhteliselt kõrge seetõttu, et hoone on kavandatud C-klassi soojapidavusega ning üldkasutatavate ruumidega ka kohaliku kogukonna jaoks.
„Nüüd on küsimus selles, kas tahame aidata neid inimesi, kes toetatud elamise korral saavad oma eluga hakkama. Jutt on kõige haavatavamast inimestegrupist me vallas. Valla finantsvõimekus lubab meil selle investeeringu teha, selles ei ole kahtlust,“ ütles vallavanem.