Raasiku tehas on 55aastane.
Raasiku tehase neli juhti läbi aegade: HEINO LIISER, ÜLO VEELEID, OLEV SINIJÄRV ja REIN VAHENURM.
Endiste EPTde ehk ENSV MN Koondis „Eesti Põllumajandustehnika“ (EPT) juhtidel ja spetsialistidel on iga-aastane traditsioon külastada mõnd ettevõtet ja vaadata, mis nendest on saanud.
Üle-eestilise ettevõtmise selleaastane sihtpunkt oli Raasiku tehas, nüüdne AS Raasiku Elekter, mis käesoleval aastal tähistab juubelit. 1958. aastal loodi endisest Raasiku Masina- Traktorijaamast Eesti NSV põllumajanduse ministeeriumi elektrivõrkude ekspluatatsiooni kontori Tallinna võrgurajoonile alluv Raasiku tootmisbaas ehk elektritehnilisi tooteid valmistav Raasiku tehas.
AS Raasiku Elekter praeguse juhataja Rein Vahenurme ja eelmise juhataja Olev Sinijärve juhtimisel tutvusid Eestimaa eri paigust kohale saabunud 16 külalist tehasega ning Raasiku mõisa ajalooga. Tehas asub mõisaaegsetes rekonstrueeritud hoonetes ja osaliselt uutes tootmishoonetes. Külastati ka samas mõisakompleksis tegutsevat firmat OÜ Byggnor Production, mis valmistab puitmaju, ning Raasiku valla suurimat ettevõtet Mistra-Autex ASi. Teiste külaliste seas olid ka Raasiku tehase endised juhid Heino Liiser, kes nüüd elab Irus, ja Ülo Veeleid Kuusalust.
Raasiku tehase kasvuaastad
Heino Liiser juhtis Raasiku tehast kokku 25 aastat, 1961-1986.
„Enne Raasikule tulekut olin tööl Kundas ja äsja abiellunud. Nääripühade eel läksin koju ja vaatasin, et noorik nutab. Selgus, ta oli kolm korda kuuske pesnud, aga see oli ikka hall ega läinud Kunda tehase tolmust puhtaks. Siis saime aru, et tuleb mujale minna ja mõne aja pärast pakutigi tööd siin,“ jutustas ta Raasikule tuleku loo.
Heino Liiser meenutas, kui tööle asus, oli Raasiku Elektris üle saja töötaja. Kui ta lahkus, oli töötajate arv kasvanud paarisajani ning toodang kuuekordseks.
Tema ametisoleku ajal rajati kaskede puiestee, mis viib tehasest raudtee vana ülesõiduni.
„Neid kaski on hea vaadata ja meenutada, mis selle aja jooksul on juhtunud,“ sõnas Heino Liiser.
Viimased 13 aastat ta enam Raasikul ei ela, kuid on siinse eluga päris hästi kursis, sest palju sõpru ja tuttavaid on veel alles: „Käin mitu korda aastas Raasikul. Ämm on siia maetud ja vanu sõpru külastan. Raasiku tehasest astun ka mõnikord läbi. Kuigi täna nägin tehases vaid üht tuttavat inimest, töötajad on uued.“
Ülo Veeleid juhtis Raasiku tehast neli aastat, 1986-1990. Sel perioodil oli Raasiku tehas ühendatud Kuusalu Katseremonditehasega, mis oli samuti EPT alluvuses. Viimases tegeleti automootorite remondiga.
„Oli selline aeg, kus väiksemaid EPTsid taheti kokku panna, aga see oli päris keeruline. Kuusalu ja Raasiku toodangud olid tegelikult väga erinevad, tootsid täiesti erinevaid asju ja ega see ühendamine kerge olnud. Lõpuks leiti, et eraldi on ikka parem ja saime kumbki omaette edasi tegutseda,“ meenutas Ülo Veeleid.
Tema ametisoleku ajal ehitati Tehase teel asuv teine 30 korteriga elamu Raasiku tehase töötajatele. Ehitas Kuusalu tehase brigaad.
Ülo Veeleid on olnud Kuusalu elanik üle 40 aasta. ASi Raasiku Elektr tegemistega on ta end kursis hoidnud ning käib mõnikord vaatamas, kuidas neil läheb: „Sünnipäevaüritustel olen ikka käinud.“
EPT tehas muutus ASiks
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis elektritehas erastati. Olev Sinijärv meenutas seda kui raskeimat perioodi Raasiku Elektri ajaloos: „Taotlesime toonase juhi Ants Altjõega tehast aktsiaseltsile rendile. Tehast ASile Raasiku Elekter rendile ei antud ja olime kaua teadmatuses, mis saab tehasest edaspidi. Sel perioodil vähenes tootmine ja turustamine, töötajate arv langes. Viimaks õnnestus aktsiaseltsil tehas osta järelmaksuga 1994. aastal .“
Olev Sinijärv juhtis ASi Raasiku Elekter 1998-2009. aastani. Alates 2009. aastast on ASi juhataja Rein Vahenurm.
Rein Vahenurm on Raasikul elanud viiendast eluaastast alates ning mäletab tehast algusest peale: „Tegelikult mäletan isegi MTJi aega. Siis oli tehase õue peal raadio, millest igal hommikul kell kuus lasti NSV Liidu hümni.“
Raasiku Elektri töötajate arv oli suurim 1980ndal aastal. Kokku oli Raasiku Elektril aasta keskmisena 204 töötajat. 1980ndatel toodeti 20 000 elektrikilpi aastas.
„Kõige madalam oli töötajate arv 2010. aastal, siis oli meil vaid 31 inimest. Praegu töötab kokku 34 inimest ja valmistame 1800 erinevas suuruses elektrikilpi aastas. Kui alguses oli Raasiku Elektril kaks juhatuseliiget, siis praegu olen mina üksi,“ rääkis Rein Vahenurm.
Pärast ettevõtete külastamist lõunatati Raasiku tehase endises sööklas, mida praegu on võimalik kasutada üritusteks ja pidudeks. Külalised tänasid korraldajaid huvitava päeva eest ning kiitsid Raasiku Elekterit, et on suudetud jätkata elektrikilpide tootmist ka pärast EPT likvideerimist. Järgmise aasta sihtpunktiks valiti endine Harju EPT Saue vallas.
