Teisipäeva, 3. jaanuari öösel hakkas sadama rasket lund. Põhja-Eestis oli lumesadu väga tugev ning põhjustas mitmel pool elektrikatkestusi. Kõige ulatuslikumad olid elektrikatkestused Harjumaal Anija, Kuusalu ja Kose vallas. Kuusalu vallas jäid elektrita taas Juminda poolsaare rannakülad, nagu juhtus ka detsembris tormi Birgit tõttu. Elektivoolu ei olnud samuti teistes rannakülades Pudisoost Salmistuni ning Kuusalu alevikus rahvamaja ja tehase piirkonnas, pikalt oli elekter ära Pedaspea külas. Ka Anija vallas jäid elektrita osad külad ning Aegviidu alevis Poolemõisa piirkond, kus ei olnud voolu 37 tundi.
Sõnumitooja palus Elektrilevilt kommentaari, miks mõned külad olid mitu päeva elektrita. Kolmenädalase vahega oli Kolga-Aabla küla Juminda poolsaarel elektrivooluta kokku ligi 80 tundi. Kohalikud küsivad, kas ja mida Elektrilevi plaanib ette võtta, et ekstreemsema ilmastikutingimused ei jätaks seda kanti edaspidi elektrita.
Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kristi Reiland vastas: „Suur lumekogus puudel muutis oksad raskeks ning need murdusid ja tekitasid palju rikkeid peamiselt Kuusalu, Kose ja Anija vallas. Rikete likvideerimine osutus keeruliseks, sest maapind oli pehme, rasketehnika liigutamine oli keerukas ning aeganõudev. Viimased majapidamised said elektriühenduse tagasi reedel.“
Ta teatas, et Elektrilevi investeerib järjepidevalt igal aastal elektrivõrgu töökindlamaks muutmiseks: „Juminda poolsaarel on samuti lähiajal planeeritud investeeringuid. Loksalt Juminda poolsaare tippu toitval keskpingeliinil on planeeritud 2024. aastal üle poole miljoni euro suurune investeering, mille raames asendatakse olemasolev paljasjuhtmeline keskpingeliin suures mahus õhukaabli vastu. Samuti on realiseerimisel investeering Kolgast poolsaare tippu suunduval keskpingeliinil, kus tööd on peamiselt Kolga-Aabla ümbruses. Seal vahetatakse olemasolev paljasjuhtmeline keskpinge õhuliin samuti õhukaabli vastu. Need investeeringud tõstavad oluliselt piirkonna varustuskindlust ja aitavad tulevikus sarnaste olukordade tekkimist vähendada.“
Sõnumitooja palus ka infot võimaliku kompensatsiooni kohta neile, kes pidi pikemat aega elektrita hakkama saama.
Kritsi Reiland selgitas, et võrgutasude vähendamise olukorrad ja kompensatsiooni suurused on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastava määrusega, millest Elektrilevi peab oma töös lähtuma.
„Võrguettevõtjatele on antud katkestuste likvideerimiseks konkreetsed tähtajad, mida ületades saame rääkida võimalikust kompensatsioonist. Tavaolukorras on rikkelise katkestuse lahendamiseks aega kevad-suvisel perioodil 12 tundi ja sügis-talvisel perioodil kuni 16 tundi. Lisaks on veel teatud eriolukorrad ja sündmused, mille puhul on võrguettevõtjal vaja ühenduste taastamiseks lisaaega. Sellised sündmused on näiteks tormituuled ja jäide ning ka suuremad loodusõnnetused. Sellisel puhul on ühenduse taastamise eesmärgiks seatud 3 ööpäeva pärast erakorralise sündmuse lõppemist.“
Ta lisas, et hüvitiste piirmäärad sõltuvad katkestuse kestusest ja võrguühenduse parameetritest. Klientidele, kelle puhul ei ole ettevõte suutnud ühenduste taastamisel määratud katkestusaegadest kinni pidada, toimub võrgutasude vähendamine automaatselt ja kliendid ise midagi eraldi tegema ei pea.
Kui turuosalise elektripaigaldis on ühendatud võrguga madalpingel peakaitsmega kuni 63 amprit, nagu on valdaval osal klientidest, siis makstakse kompensatsiooniks 24 eurot juhul, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse kuni 48 tundi. Kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse üle 48 tunni kuni 96 tundi, makstakse 48 eurot ning rohkem kui 96 tunni korral 72 eurot.
Kahjude ennetamise ja nende hüvitamise kohta saab täpsemalt lugeda Elektrilevi kodulehelt ja samuti saavad küsimuste korral abiks olla Elektrilevi teeninduskanalid, märkis ta.
Elektrikatkestustest palub Elering teada anda internetis rakenduse MARU kaudu, see võimaldab elektririkete korral kiiremat infovahetust.