Nelja aastaga rajatakse Elektrilevi abil lairibavõrk Ida-Harjumaal 31 asustusüksuse kodudeni: Anija vallas Kehras, Aegviidus ja 8 külas, Kuusalu vallas Kolgas ja 17 külas ning Raasiku vallas 3 külas.
Kuusalu valla Pärispea ja Juminda kinnistuomanikud on saanud Elektrilevilt teate, et nende külas on valminud projekt kiire interneti võrgu väljaehitamiseks ning võib hakata sõlmima liitumislepinguid. Liituda saab Elektrilevi veebilehel. Tasuda tuleb 199 eurot ja õhuliini kaabel tuuakse riigitoetuse andmebaasis olevatele aadressidele – kui liitutakse kahe kuu jooksul. Elektrilevi andmetel luuakse kiire internetiga liitumise võimalus kokku 74 kodule-ettevõttele.
Juminda ja Pärispea on Elektrilevi taristu liitumiste teenuste üksuse juhi Oliver Ruusi sõnul Ida-Harjus esimesed, kus hakatakse valguskaablit paigaldama, sest projekteerimine ning kooskõlastuste saamine lõppes kõige kiiremini: „Igal aastal suuname teatavate eelkriteeriumidega alad projekteerimisse. Üks oluline kriteerium on sooviavalduste arv. Mida rohkem ühendusi teha saame, seda eelistatum see piirkond on. Oleneb ka võrgu üles-ehitusest ja sellest, kui tihedalt kinnistud paiknevad.“
Ta rõhutas, et kindlasti tuleks kõigil, kes soovivad enda koju kiiret internetiühendust, esitada Elektrilevile avaldus. Seda saab teha ettevõtte veebilehel, aga võib ka kirjutada või helistada klienditeenindusse.
Elektrilevi tellimusel käivad juba tööd Ida-Harjumaa naabruses Jõelähtme vallas. Esimesena said seal kiire internetiühenduse Jõesuu ja Uusküla küla elanikud, peagi valmib lairibavõrk Haapses. Tuleval aastal hakatakse ehitama Neemes ja Kaberneemes. Projekteerimine hakkab lõppema ka Kuusalu valla Valkla küla osas.
Ta kirjeldas, et ehituse käigus tuuakse fiiberoptiline kaabel kinnistu piirini. Projekteerijad on paika pannud lahendused, kuidas kaabel majja viia. Juhul, kui riigitoetusega aadressiga kinnistu omanik ei ole nõus majani toodava õhuliiniga, antakse talle vajalik materjal ja juhised, kuidas paigaldustööga ise hakkama saada.
Kui ühendus on loodud, saavad elanikud ja firmad valida, milliselt sideoperaatorilt edaspidi teenust ostavad.
„Eesti esimese operaatorineutraalse interneti- ja televõrgu ehitamine annab väljaspool suuri linnu olevatele majapidamistele internetiühenduse või parandab märkimisväärselt seniseid võimalusi,“ kommenteeris Elektrilevi uute teenuste projektijuht Mait Rahi.
„Kogu maailma ja Eestit tabanud koroonakriisi erineva rangusastmega kogunemis- ja liikumiskeelud näitavad ilmekalt, et meie ellu on tulnud uus normaalsus. Majapidamistel peab igapäevatoimingute mugavaks teostamiseks tagataskus olema interneti kvaliteetne fiiberoptiline püsiühendus. See aitab ka kõige keerulisematel aegadel olla kursis meid ümbritseva uudisruumiga, tagab vajadusel muredevaba kaugõppe ning töö tegijate jaoks interneti samaväärse või isegi parema püsiühenduse kui kontoris. Ja muidugi aitab suhelda töökaaslaste, lähedaste ning sõpradega.“
Viimase miili projekt
Elektrilevi võitis niinimetatud viimase miili projekti riigihanke 2018. aastal. Projekti raames tehakse valguskaabli püsiühendus elamute ja ettevõteteni – sideteenuse lõpptarbijateni.
Rohkem kui viis aastat tagasi ehitas Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus ehk ELASA üle Eesti valguskaabli baasvõrgu, et sideettevõtted saaksid rajada juurdepääsuvõrke ja lõpp-ühendusi. ELASA tellimusel ja rahastusel ühendati siis baasvõrguga omavalitsuste asutused: vallamajad, koolid, lasteaiad, raamatukogud, rahvamajad. Praeguseks on sidefirmad osades tiheasustustes viinud valguskaabli edasi ka eramajade ja ettevõteteni, kuid suurem osa Eestist on jäänud „valgeks alaks“ ehk turutõrkepiirkonnaks, kuhu Telia, Tele 2, Elisa või mõni teine sideteenuse osutaja enda kulul valguskaablit klientideni ei vii.
Elektrilevi OÜ hakkas eelmisel aastal projekteerima kiire interneti võrku riigitoetusega aadressideni, mida on Eestis kokku rohkem kui 160 000.
Nelja aastaga ehk kuni 2023. aasta lõpuni tuleb Elektrilevil viia fiiberoptiline kaabel Eesti maapiirkondades kokku 40 016 kinnistuni ja õhuliini pidi ka kinnistul asuva hooneni. Harjumaal ehitatakse välja kõige enam – 15 345 aadressi. Kaabel lisatakse elektriliinide ole-masolu korral olemasolevate liinide alla.
Oliver Ruus kinnitas, et kuigi elektriliinide kohta on maaomanikelt saadud kooskõlastused, küsitakse sidekaabli projekteerimise käigus samuti kooskõlastust – et omanike teadmata ja loata nende maal ei toimetataks.
Lairiba kaabel tagab internetiühenduse võimaluse kiirusega kuni 1000 mbit/s. Elektrilevi kodulehel lubatakse: „Valguskaablil püsiühendus on kvaliteetne ning ei sõltu teistest kasutajatest, ilmast ega levist. Ülikiired üles- ja allalaadimised teevad töötamise ning õppimise eriti lihtsaks mugavaks nii kodus kui ka suvilas.“
DigiMaa andmebaas on kasutu
Elektrilevi hakkas maapiirkondade elanikelt kiire internetiühenduse sooviavaldusi küsima eelmisel aastal, kuid neid on veel suhteliselt vähe. Ida-Harjus on praeguseks esitatud Anija vallast 326, Kuusalu vallast 641, Raasiku vallast 343, Jõelähtme vallast 543 avaldust. Elektrilevi andmebaasis on „valge ala“ aadresse Anija vallas kokku 1672, Kuusalu vallas 3092, Raasiku vallas 752 ja Jõelähtme vallas 2247.
Vähest huvi võib põhjustada asjaolu, et aastal 2017 loodi Harju maakonnas koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liidu ning valdade-linnadega MTÜ DigiMaa, et riigi toetusrahade abil asuda rajama valguskaabli võrku piirkondadesse, kuhu sideettevõtjad ehitada ei plaani. Kinnistuomanikel paluti DigiMaa veebilehele oma soovist teada anda, osalemine oli aktiivne. Sarnaseid MTÜsid hakati asutama ka teistes maakondades ning killustatuse vältimiseks otsustas vabariigi valitsus seda tegevust juhtida riiklikult, võtta kogu Eesti ulatuses koordineerima ühe ettevõtte.
Oliver Ruus ütles, et DigiMaa andmeid Elektrilevil ei ole, dokumentatsiooni üle ei antud. Seega tookord esitatud sooviavaldused ei loe, kõigil huvitatuil tuleb Elektrilevile oma soovist eraldi teada anda. See tõstab tõenäosust, et kiire internet tuleb külasse-alevisse lähematel aastatel.
Need külad ja alevid, kuhu käesoleva projektiga ei tehta ligipääsu kiirele internetile, peavad suures osas lootma riigi järgmistele abiprogrammidele.
Elektrilevi lairibavõrgu ehitusplaan aastani 2023
Anija vald: Kehra, Aegviidu, Lehtmetsa, Mustjõe, Pillapalu, Raudoja, Soodla, Vikipalu, Voose, Ülejõe.
Kuusalu vald: Kolga, Hara, Juminda, kaberla, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Mustametsa, Pedaspea, Pudisoo, Pärispea, Salmistu, Suurpea, Turbuneeme, Uuri, Vahastu, Valgejõe, Vihasoo, Viinistu.
Raasiku vald: Järsi, Kulli, Kurgla.
Jõelähtme vald: Haapse, Iru, Jõesuu, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Ruu, Saha, Uusküla, Ülgase.
Loksa linn ei ole „valge ala“, seal pole riigi toetusega aadresse.