Raasiku vallavalitsus kutsus Aruküla aedlinna elanikud kokku, et jagada infot
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise kohta.
Alates jaanuarist rajab YIT Eesti AS Aruküla reoveealal ühiskanalisatsiooni. Tsentraalse vee saavad eramajad, kus seni ühisveevärk puudu, mujal asendab vana veetorustik uuega. Ehitusfirma rajab torud kinnistu piirini, aiatagustest liitumispunktidest majja vee- ja kanalisatsioonitorude viimine on kinnistuomaniku korraldada.
Vallavanem Andre Sepp tänas teisipäeval, 27. augustil Aruküla mõisa kokkutulnuid selle eest, et nad on kannatlikult talunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisega kaasnenud tolmu ja müra.
„Rajatud on üle 50 kilomeetri torusid, natuke on veel jäänud,“ sõnas ta.
OÜ Raven tegevjuht Sergei Kivi selgitas, kuidas on Aruküla majapidamistel võimalik uue ÜVKga liituda. Kõigile, kelle majade juures on liitumispunktid olemas ja mõõdistatud, saadetakse postiga või e-posti aadressile teatised, kui on võimalik esitada avaldus liitumistingimuste saamiseks. Seetõttu võiksid kinnistuomanikud võtta vee-ettevõtte klienditeenindusega ühendust, et kontrollida, kas nende kontaktandmed on Ravenil olemas.
ÜVKga liitumiseks projekti pole vaja, küll aga tuleb neil, kes soovivad kinnistusisese ühenduse loomiseks saada toetust, tellida atesteeritud geodeedilt teostusjoonis. Kui KIKist toetust taotleda ei soovi, piisab Ravenile esitamiseks enda tehtud joonisest, kus on näha torud liitumispunktist majani ning kas ja kus on hargnemisi.
Küsiti, kui sügavale tuleb kanalisatsioonitoru paigaldada. Raveni juht vastas, et Eesti tingimustes on külmumispiir 1,2 meetrit, toru peab olema sellest allpool. Suurema läbimõõduga toru puhul piisab ka 1-0,8 meetrist, sõltuvalt sellest, kas maapinnalt, mille all toru asub, lükatakse talvel lumi ära või ei. YIT Eesti ASi projektijuht Armis Henk lisas, et äärmuslikes tingimustes, näiteks paesel maal, võib toru ka soojustada, siis piisab, kui soojustuse peal on 35-40 sentimeetrit pinnast.
Tsentraalse vee saavad Aruküla eramajad enne kui ühiskanalisatsiooni. Neile, kes on olnud ka seni Raveni veekliendid, tehakse ühendus Sergei Kivi sõnul suhteliselt märkamatult. Niipea, kui veetrassid on valmis ja survestatud, saavad ka uued kliendid liituda. Raveni varasemad veekliendid pärast veevärgi renoveerimist sellega liitumiseks uut avaldust tegema ei pea, küll aga ühiskanalisatsiooniga liitumiseks.
Koosolekul sooviti teada, milline on Raveni teenuse edaspidine hind. Vallavanem vastas, et Aruküla veehind on sedavõrd kallis, et seda tõsta ei ole võimalik, langetada saab aga vaid tarbimise suurenemisega – mida rohkem liitujaid, seda rohkem on võimalik hinda langetada. Raveni nõukogu liige Tiit Reeder märkis, et ÜVKga liitumine tasub igal juhul ära – vee- ja kanalisatsiooniteenus maksavad Raasiku vallas eraisikutele kokku 5.04 eurot kuupmeeter, reovee äravedu purgimisautoga vähemalt 6 eurot kuupmeeter.
Ehitaja taastab endise olukorra
YIT Eesti ASi projektijuht Armis Henk avaldas lootust, et Aruküla ühisveevärki saab uued kliendid ühendada oktoobri alguses.
„Tänan, et olete kannatanud meie mürgeldamist Arukülas. Õnneks olen negatiivset tagasisidet saanud suhteliselt vähe. Nüüd hakkame tasapisi katteid taastama, lõpptulemus saab kindlasti ilus. Lepingu järgi on lõpptähtaeg 15. november, minu eesmärk on kogu süsteem käiku lasta 15. oktoobriks,“ rääkis ta.
Andre Sepp lausus, et vastavalt lepingule tuleb ehitajal taastada kaevetöödele eelnenud olukord. Enne tööde algust filmiti kõiki tänavaid, kuhu torusid paigaldati, ning vajadusel on võimalik üle vaadata, milline oli üks või teine koht enne ÜVK ehitamist.
Armis Henk kinnitas: „Kui oleme kusagil midagi ära rikkunud, taastame.“
Ta lisas, et kõik aiad, mis on tulnud kaevetööde ajal eemaldada, pannakse tagasi, samuti kiviparkett. Kohtades, kus tee on teeäärsest haljastusest tõusnud tunduvalt kõrgemale, veetakse täiendavalt mulda ja haljastatakse.
Ka teed tuleb ehitajal taastada. Projektijuht kinnitas, et suur osa teid, mida torude paigaldamise käigus lõhuti, saavad tolmuvaba katte – asfaldi või freesasfaldi.
Majaühenduse jaoks saab taotleda toetust
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) projektikoordinaator Kadri Haamer tutvustas, mis tingimustel on võimalik taotleda majaühenduse rajamiseks toetust. Ta rõhutas, et kinnistuomanikud, kes kavatsevad toetust taotleda, ei tohi krundisiseste kaevetöödega alustada enne, kui on saanud positiivse rahastusotsuse.
„Kuigi võite arvata, et praegu on selleks õige aeg, kuna kopad on veel teie tänavas, siis tegelikult ei kuulu see abikõlbliku perioodi sisse ning rahastada pole võimalik,“ lausus ta.
Toetust on võimalik taotleda eraisikute vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise meetmest ning sellekohane info on olemas KIKi kodulehel. Sealt saab ka kontrollida, kas kinnistu jääb reoveekogumisalale, samuti on taotlusvormid ja õppevideo, kuidas digitaalselt allkirjastatud toetust e-süsteemi kaudu taotleda. Taotluse juures peavad olema kinnistuomaniku liitumisavaldus Ravenile ning Raveni väljastatud tehnilised tingimused koos liitumispunkti koordinaatidega.
Taotluse võib esitada ka paberil, väljaprinditud taotlusi saab Raveni kontorist.
Eraisikutelt on krundisiseste vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks taotlusi vastu võetud aasta, toetatakse elamu ühendamist nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga. Toetust antakse majapidamistele, mis on riiklikult määratud reoveekogumisalal ning reoveekogumisala suurus peab olema rohkem kui 2000 tarbijat: „Siin piirkonnas on paljudel veega liitumine juba olemas. Sellisel juhul saab toetust küsida ainult kanalisatsioonitorustiku rajamiseks, sest veetorustikuga rekonstrueerimine või uue tugitrassiga liitumine ei ole abikõlblik.“
Toetust saab taotleda vaid elamu ühendamiseks, see tähendab, et hoonele, kus on ainult vundament, toetust ei anta. Samuti ei saa toetust kõrvalhoonete liitmiseks ÜVKga.
Kadri Haamer: „See võib olla üksikelamu, suvila, aiamaja. Kasutusluba me ei nõua ega kontrolli. Teame, et Eestis on väga palju suvilaid, millel pole kasutusluba, ometi reovett tekib. Eesmärk on, et reovesi jõuaks õigesse kohta, mitte keskkonda.“
Toetust antakse vaid kinnistu omanikule. Kui kinnisturaamatu järgi on elamul mitu omanikku, siis võib toetust taotleda neist üks. Kadri Haamer märkis, et kinnistusraamatusse kantud omanik ei tohi olla juriidiline isik, nemad seda toetust ei saa.
KIKil on taotluse läbi vaatamiseks-hindamiseks aega kuni 50 päeva. Kui rahastamisotsus on tehtud, võib alustada kaevetöödega. Enne kaeviku kinniajamist tuleb kohale kutsuda geodeet, kes teeb teostusjoonise – KIKi jaoks on oluline mahapandava toru pikkus.
Liitumistorustiku rajamiseks ja KIKile lõpparuande esitamiseks on toetusesaajal alates rahastamisotsuse allkirjastamisest aega 6 kuud: „Kehtiv määrus lubab rahastusotsust pikendada kuni 3 kuud. Taotlemisel tasub kalkuleerida, kas jõuab selle veel tänavu ära teha või on mõistlikum esitada taotlus hoopis jaanuari alguses ja ehitada kevadel.“
Toetuse summad on fikseeritud ja sõltuvad torude pikkusest. Kui liitumistorustiku pikkus on alla 10 meetri ning liitutakse nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga, saab toetust 1796 eurot, kui liitutakse ainult ühe teenusega, saab toetust 1382 eurot. Kui liitumistorustiku pikkus on 10-20 meetrit, on toetuse määr vastavalt 2718 või 2094 eurot ning alates 20 meetri pikkuse liitumistorustiku puhul 3792 või 2692 eurot. Kui taotlus rahuldatakse, saab igal juhul kindla summa, sõltumata sellest, kui palju lähevad tööd tegelikult maksma ning kas krundisisesed torud paigaldab mõni ettevõte või kinnistuomanik ise. Toetus on tulumaksuvaba ning makstakse välja pärast KIKile lõpparuande ja maksetaotluse esitamist hiljemalt 30 päeva jooksul.
„Oluline on taotluse esitamisel esitada kinnistusraamatusse kantud kinnistu omaniku pangakonto number. Kolmandatele isikutele väljamakseid ei tehta,“ lausus Kadri Haamer.
Meetme eelarve on 10 miljonit eurot, sellest umbes pool on otsustega kaetud, praegu kehtiva määruse järgi on meede avatud 2020. aasta lõpuni.