MTÜ Eesti Metsaühistu on 2001. aastal loodud MTÜ Kuusalu Metsaühistu õigusjärglane.
Eesti Metsaühistu juhatuse liige, metsakonsulent RÜNNO VIIR hoiab käes ühistut tutvustavat voldikut, mida saab võtta Kuusalu vallamajast.
Eesti Metsaühistu juhatuse liige Rünno Viir ütleb, et 2011. aasta kevadel taaskäivitatud MTÜ on aastaga kõige kiiremini kasvanud erametsaühistu Eestis: „Praeguseks on 120 liiget, neist 30 Kuusalu valla Vihasoo kandist. Meie ühistu liige number 1 on Meelis Rauert, number 2 Tõnu Reinvald ja number 3 Vahur Eenmaa – nemad asutasid 2001. aasta jaanuaris Kuusalu Metsaühistu. Oleme otsustanud, et aastakoosoleku teeme alati sünnikohas, Kuusalu vallas, aprilli teisel või kolmandal nädalavahetusel. Eestis on kokku registreeritud ligi 40 erametsaühistut, kuid paljud enam praeguseks ei tegutse aktiivselt. On küsitud, miks me uut ühistut ei asutanud, olen vastanud, et vanas on ajalugu.“
Esimese tegevusaasta kokkuvõtete tegemiseks kogunesid MTÜ Eesti Metsaühistu liikmed aprilli keskel Kolgaküla rahvamajja, kohal oli ligi veerand ühistu liikmetest, osad tulid koos peredega. Päev lõppes ühiste koristustalgutega Muuksi linnamäel, puhastati kiviaeda võsast ja kadakatest.
„Koostöös Lahemaa rahvuspargi valitseja ja muinsuskaitseametiga võiks teha planeeringu, mida Muuksi linnamäel ette võtta, et seda paremini avada.
Nüüdseks on linnamägi üsna võssa kasvanud, vajaks terviklikku korrastuskava, juuni alguses arutame edasist tegevusplaani,“ arutleb Rünno Viir.
Kontor vanas ajakirjandusmajas
MTÜ Eesti Metsaühistu kontor paikneb Tallinnas endises ajakirjandusmajas Pärnu mnt 67a kuuendal korrusel. Mõlemad juhatuseliikmed, nii Rünno Viir kui ka Peep Põntson teevad MTÜ-tööd vabatahtlikkuse alusel, töötasu saavad riiklikult rahastatava sihtasutuse Erametsakeskus metsanduskonsulentidena.
Rünno Viir on ka Eesti metsaühistute ja -seltside katusorganisatsiooni Erametsaliit Tallinna piirkonna tugiisik.
Oma ühistu käimalükkamise mõte tuli sellest, et Rünno Viir sattus nõu andma Kuusalu valla metsaomanikele. Kui käis kohapeal, sai teada ühistust, mis enam ei tegutsenud, kuid oli olemas. Samas oli näha, et Harjumaal on vajadus metsaomanike ühistegevuseks.
„Kuusalu metsaühistu põhikirjas oli, et liikmed saavad olla Loksa ja Kuusalu valla metsaomanikud, sisseastumismaks oli 500 krooni. Otsustasime selle muuta, nüüd võivad liikmed olla Eesti kõik metsaomanikud, sisseastumismaksu ei ole. Vaid need, kellel toimub reaalne metsanduslik tegevus, tasuvad liikmemaksu 10 eurot. Teised saavad liituda tasuta, anname nõu, jagame infot.“
Ta toonitab, et eesmärk on teenindada kõik metsaomanikke, eelkõige Harjumaa ja Tallinna omi: „Eesti metsamaast pool kuulub riigile, sellega toimetab RMK, kus on valdavalt metsandusharidusega töötajad. Teine pool kuulub 70 000-80 000 metsaomanikule, enamik neist ei oma metsanduslikku haridust.
Metsakonsulendid ongi selleks, et anda erametsaomanikele nõu, kuidas oma metsas toimetada. SA Erametsakeskus kaudu on võimalik saada tasuta nõu 15 tunni ulatuses. Konsulente on üle riigi 70,“ selgitab Rünno Viir.
Ulatuslik üraskikahjustus Vihasoo piirkonnas
Esimene reaalne abi tuli metsaomanikele Eesti Metsaühistu kaudu seoses üraskikahjustustega. Rünno Viir läks ühe Vihasoo piirkonna metsaomaniku kutsel uurima tema metsas ilmnenud üraskikahjustust, kolle oli suur, ulatus ka naabrite metsadesse. Tõrjet oli mõttekas teha kogu kahjustatud kolde ulatuses.
Koostöös Kuusalu valla keskkonnaameti metsaspetsialisti Külli Rahuga korraldati mullu sügisel Vihasoos õppepäev, kus selgitati metsaomanikele, kuidas tõrjet läbi viia.
Eesti Metsaühistu taotles oma liikmetele toetust üraski püünistesse feromooni soetamiseks Euroopa Liidu meetmest 1.5 – metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine. Taotlus rahuldati, Eesti Metsaühistu 11 liikmele saab nüüd seda teenust osutada tasuta – toetus on kuni 80 eurot hektari kohta. Osad feromoonid on paigaldatud ja teised pannakse lähipäevil. Kokku on toetussumma 100 000 eurot, Kuusalu vallas saab paar metsaomanikku 50 protsendi ulatuses abi ka võsasae ja mootorsae ostuks.
Toetused Lahemaal ja mujal
Taas on alanud taotluste esitamine Natura 2000 alade eest – tähtaeg on 2.-21. mai.
Toetust saavad kõik, kelle kinnistutel on Natura 2000 nimistusse kantud erametsamaad – kogu Lahemaa rahvuspark, Oandu looduskaitseala, Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala ja teised väiksemad kaitsealad.
Natura sihtkaitsevööndis asuva hektari toetus on 109,93 eurot ja piiranguvööndis 60,08 eurot hektari eest. Toetuskõlbuliku metsaala pindala peab olema vähemalt 0,3 hektarit.
SA Erametsakeskus andmetel jäi eelmisel aastal ligi pooltel erametsaomanikel Natura-alade eest toetus taotlemata – metsaomanikud pole toetusest informeeritud. Lahemaa rahvuspargis on taotlejaid rohkem, paljud metsaomanikud on juba toetusest teadlikud. Ka tänavu aitab avaldusi täita ja kaarte printida Kuusalu valla Loksa teeninduspunkti referent Esta Nurmsalu.
Rünno Viir lisab, et metsaühistu liikmete taotlused koondatakse ühte ja esitatakse ühiselt, kui nad seda soovivad. Ühistu saab kiiresti reageerida, kui avaldustega seoses tekib probleeme.
Teine oluline toetus on metsa maaparandustööde tegemiseks – vanade olemasolevate kraavide süvendamiseks. Ühel metsaomanikul on võimalik taotleda uuendustööde tegemiseks maksimaalselt 10 000 eurot. Avaldusi võeti vastu 30. aprillil, järgmine vastuvõtupäev on 31. oktoober. Rünno Viir toonitab, et ettevalmistused taotluste esitamiseks peaksid juba algama. Kel toetuse vastu huvi, võtku ühendust metsaühistuga, E-posti aadress on info@eestimy.ee, koduleht www.eestimy.ee.
Kolmas toetus, mida saab taotleda, on metsataimede ostuks ja istutamiseks. Seegi toetus laieneb ka Lahemaale, mitte ainult mujale metsamaadele, kinnitab Rünno Viir.
Alanud on Natura 2000 toetuste taotlemine
Natura 2000 taotluste esitamise aeg on tänavu 2.-21. mai. Toetus on metsaomanikele, kelle kinnistud asuvad Natura 2000 nimistusse kantud erametsaaladel ja neil on vähemalt 0,3 hektari suurune mets. Sihtkaitsevööndis on toetus 109,93 eurot hektari kohta ja piiranguvööndis 60,08 eurot hektarile.
