Kuusalu valla puuetega inimeste kaitse spetsialist EDA MURU, 31. maist lõpetas SA Kuusalu Almakeskus tegevuse. Mida see tähendab või muudab?
EDA MURU: „Tahame valla sotsiaalvaldkonna uue arengukava teha realistliku.“
„Midagi väga suurt ei muutu, sihtasutuse Kuusalu Almakeskus kaudu käis me majas pesupesemine ja humanitaarkorras saadud abivahendite rent. Põhikirja järgi lõpeb Kuusalu Almakeskuse tegevus vastavalt nõukogu otsusele, alates 31. maist tegevusi ei toimu.
Seaduse järgi peavad sihtasutuse likvideerimise otsustama asutajad, seega Kuusalu vald ja EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus. Juuni istungil peaks otsustama Kuusalu vallavolikogu, kogudus on juba otsuse teinud.
Juhataja Kaie Ustavi sõnul ei ole Kuusalu Almakeskusel eriti varasid. Pesumasin viiakse tervisekeskusesse, see on erihoolekande vara, teenuse osutamise reeglistik on väljatöötamisel. Paljud abivahendid on ära jagatud, need jäävad kasutajatele. On mõned viletsad ratastoolid ja kargud-kepid, kui neid ei soovita, tuleb maha kanda. Veel ei tea, kuidas edaspidi abivahendite renti Kuusalu vallas korraldada.“
Almakeskuseks kutsutakse kogudusele kuuluvat väikest saunamaja. Kui kaua seal veel olete?
„Tervisekeskuses remonditakse meile ruume, kolime üle, kui need saavad valmis, ilmselt juunis. Tervisekeskuse keldrisse tulevad esialgu ruumid psüühilise erivajadustega klientidele ja erihoolekande kontor teisele korrusele. Sügisest on puuetega inimeste kaitse spetsialisti vastuvõtu- ja tööruum esimesel korrusel.
Kuusalu vallal oli kogudusega Kuusalu tee 25 saunamaja rendileping kuni aastani 2020. Vald kandis halduskulud, tasus elektri ja küttepuude eest. Vallavalitsus on omanikule teatanud rendilepingu lõpetamisest alates 1. juulist, kuna nii väikestes ruumides pole arendustöö võimalik.“
Kuidas kujunes, et Almakeskusest sai osade pensionäride jaoks päevakeskus?
„Almakeskus asus esialgu Kuusalu tee 8 majas, kus oli palju pinda, ka pensionärid kogunesid seal. Kui sotsiaaltöötajad ja erihoolekande kliendid kolisid saunamajja, anti pensionäride ühendusele tuba Kuusalu rahvamajja. Üks seltskond pensionäre hakkas koos käima Almakeskuse majas. Nad aitasid toimetada Almakeskuse kaltsukas, kuid ainus ühisruum, 30 ruutmeetrine tuba, oli sageli ülerahvastatud.
Kahel päeval nädalas on mul puuetega inimeste kaitse spetsialistina vastuvõtuajad, kuid oli inimesi, kes tahtnud tulla oma puudega seotud pabereid sinna tooma, kuna maja oli sageli rahvast täis. Eelkõige pidid Almakeskusesse ära mahtuma psüühilise erivajadustega inimesed, kellele pakume teenuseid, selleks on kindlad nõuded.“
Kui sageli käidi Almakeskuses pesu pesemas?
„Almakeskuse pesumasinat kasutasid erihoolekande kliendid, puudega inimesed, majanduslikes raskustes pered, pensionärid, kokku kuni 15 inimest. Peaaegu igal tööpäeval tuli keegi pesuga.“
Kas midagi jääb ära, kui kolite tervisekeskusesse?
„Erihoolekanne jätkub, raha selleks tuleb riigilt. Mina, Kaie Ustav, Anne Mölder ja Kaili Allmägi oleme erivajadustega inimeste tegevusjuhendajad, töötame osalise koormusega.
On kujunenud välja arvamus, et Almakeskuse maja on eakate ja puuetega inimeste päevakeskus. Pahandatakse, kui tööajal on uks lukus ja sisse ei pääse. Tegelikult pole see kunagi ametlikult olnud päevakeskus, lihtsalt kujunes nii. Meie liigume klientidega ringi, viime neid arsti juurde, teeme kodukülastusi. Me ülesanne ei ole osutada päevakeskuse teenust ega hoida kogu aeg uksi avatuna.
Olen puuetega inimeste kaitse spetsialist poole kohaga ja teine pool töökoormusest on erivajadustega inimeste tegevusjuhendaja. Osades inimestes on tekkinud arusaam, et peame olema kõigi abistajad, ka pensionäride, kes pole majanduslikes raskustes ning kel on lähedased olemas.
Olen püüdnud selgitada, et meie ressursid on piiratud. Muuks sotsiaaltööks seda ei jätku. Oleme kolleegidega teinud paljusid asju entusiasmist ja heast tahtest. Kuusalu vallas on sotsiaaltöötajaid poole vähem, kui on näiteks Anija ja Jõelähtme vallas.“
Miks see nii on?
„Ka mina küsin sama. Kui vaatame valla sotsiaaltöö kehtivat arengukava, siis see on lihtsalt suur visioon, mis ei lähe tegelikkusega kokku. Kriisitoa avamise tähtajad olid 2008, siis 2010 ja 2012. Praegu on aasta 2014, kriisituba pole. Või eakate päevakeskuste avamine rahvamajades, neidki ei ole. Kuusalu tee 25 plaaniti teha invakeskus – kuidas see oleks nii väikeses hoones võimalik?
Nüüd on vallavalitsus algatanud sotsiaalvaldkonna uue arengukava koostamise, töörühma juhib abivallavanem Aare Ets. Tahame uue arengukava teha realistliku.
Tulevikus võiks kogu tervisekeskuse keldrikorruse ja vasakpoolse tiiva, kus asub eakatekodu, ehitada sotsiaalkeskuseks. Välja tuleb töötada sotsiaalteenuste süsteem vallas. Hoolekandespetsialist Maria Prääts on väga toimekas ja toetav ning soovib sotsiaaltööd edasi arendada. Volikogu sotsiaalkomisjon ja vallavalitsus on seni olnud igati toeks.“
