MTÜ Hara Sadam plaanib Hara sadamast teha aktiivselt kasutatava väikesadama.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetab kokku 2 miljoni euroga Eesti 11 väikesadama arendamist. Põhjarannikul asuvatest sadamatest saavad toetust Hara, Kaberneeme, Eisma ja Narva sadam. Võrgustik luuakse nii, et sadamateenus oleks edaspidi kättesaadav iga 30 meremiili tagant.
Hara sadamahoone rekonstrueerimiseks, infrastruktuuri taastamiseks ja ujuvkaide jaoks annab EAS maksimaalse toetussumma – 199 990 eurot. Töö peab olema tehtud 2020. aasta septembri lõpuks.
Hara ja Eisma sadamad ei kuulu praegu töötavate väikesadamate võrgustikku. EASi pressiteates kommenteerib juhatuse liige Sigrid Harjo, et Hara sadama näol on tegu endise nõukogudeaegse salajase objektiga, mida toonastel kaartidel ei eksisteerinud: „Hara sadamakompleks on unikaalne mitte ainult Eestis, vaid ka üleilmses mastaabis. Sadam ei suuda praegu külalisi vastu võtta, kuid hoone rekonstrueerimise tulemusena on sadam võimeline uuesti erinevaid teenuseid pakkuma.“
MTÜ Hara Sadam juhatuse liige Tarvi Velström, kelle lapsepõlvekodu on Hara sadamast mõnesaja meetri kaugusel Virve külas, sõnas, et on toetuse üle väga rõõmus ja ka üllatunud – Hara sadam sai EASi hindamiskomisjonilt nii palju punkte, et tõusis pingereas esikohale: „Keegi pole vahepeal Hara sadama taastamisega tegelenud, aga siinsamas meie külje all on selline maailma mastaabis pärl. On rõõmustav, et Eesti pikima merepiiriga valda sedasi tunnustatakse. Mulle on sadama taastamine auasi. Loodan, et ka Kuusalu vald aitab me ettevõtmist edaspidi.“
Hara sadamahoone rekonstrueeritakse samas asunud hoone kohale, kus praegu on veel alles lagunev vundament. Nõukogude ajast on olemas pildid, maja oli kahekordne, teisel korrusel asus sadamakapteni ruum. Arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ on teinud hoone eskiisi, kavandatud on originaaliga enamvähem sarnane maja.
Tarvi Velström tõdeb, et ehitusprojekt tuleb rahastada MTÜ-l Hara Sadam, kuid loodab, et vajalik summa leitakse: „Selle ehitisega võtame endale tõsise väljakutse, et peaks looduslikele tingimustele vastu. Vana sadamahoone seinad olid tugevdatud raudteerelssidega, kui need välja keevitati, kukkus maja 1995-1996 aastatel kokku.“
Uude sadamahoonesse on kavandatud külaliste vastuvõtmiseks vajalikud ruumid: infopunkt, tualettruumid, dušširuum, saun, pesupesemise- ja nõupidamiste ruumid, köök ja söögiruum, teisele korrusele sadama kapteni töötuba ning ülemisele rõdule terass ja tähetorn. Sadama külalistele hakatakse pakkuma paatide, jahtide, laevade tankimisvõimalust, elektri kasutamist, joogiveega varustamist. Tulevikus on kavas teha ka paatide ehitus- ja remonditöökoda.
Tarvi Velström lisab, et Hara sadam asub Lahemaa rahvuspargis ja see teeb taastamise keerulisemaks: „Kaitsekorralduskavaga on oluliselt vähendatud sadama arendamise võimalusi, tehtud on 100 meetri ulatuses kaldakaitsetsoon, mida Lahemaa teistel sadamatel pole. Planeeringu järgi on see kõik tootmismaa. Tookord ei olnud see ala veel aktiivses kasutuses, aga ka Lahemaa kultuuripärandi hoidmiseks ja arenguks võiks Hara sadamas olla paadiehitus ning akvatooriumil muid merelisi tegevusi. Ilmselt tuleb hakata planeeringute kaudu keskkonnaametilt oma õigusi taga ajama.“
EASile esitatud rahataotluses on kirjas, et tulevikus kavatseb MTÜ Hara Sadam kujundada Hara sadamast militaar-mereteemapargi, mis kujuneks atraktiivseks turismiobjektiks Eesti inimestele, aga ka välisturistidele.
Avatud kalasadamate päev
Hara sadam osaleb Eestis korraldaval avatud kalasadamate päeval, mis toimub laupäeval, 28. aprillil. Kavas on kohalike kalameeste jututoad, kala- ja taluturg, pakutakse kalasuppi, kohvi ja kooke, saab sõita paadiga, tutvustatakse purjetamist, räägitakse vabatahtlikust merepäästest.
Tarvi Velström: „Arvan, et tuleb huvitav päev, kõik on oodatud. Paljud kalamehed on lubanud tulla kala pakkuma, aga loodus on sel kevadel hiline, näis, milliseks saak kujuneb. Meie oleme Juminda poolsaare kalameestega mõrrad vette viinud, loodame, et kala tuleb.“