DEMIS VOSS juhib Anija-Raasiku töötute-projekti

2502

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) konsultant DEMIS VOSS, olete valitud Ida-Harju Koostöökoja 1,7 miljoni kroonise projekti juhiks. On HEAKil palju selliseid miljoniprojekte?


DEMIS VOSS kutsub osalema Raasiku, Anija, Kose ja Aegviidu valla töötutele suunatud projektis, mis aitab leida töökohti ning pakkuda erialast koolitust.

„Aegade jooksul on ikka olnud. Aastatel 2007-2008 taotlesime Harju töötute tootmisprotsessi taasrakendamise jaoks 6 miljonit krooni, see oli põhiliselt suunatud Tallinna ja Maardu sihtgrupile. Projekti maksumus ei ole nii määrav, sest on ka väiksemaid ja tähtsamaid projekte. Palju olulisem on, kuidas õnnestub neid edukalt ellu viia.

HEAKis me peamiselt nõustame organisatsioone ja on hädavajalik, kui saame ka ise aegajalt projekte juhtida, see annab praktilist kogemust. Ida-Harju Koostöökoda valis projektijuhiks minu. Taotlesime töötute projektiks toetusraha SA Innove kaudu Euroopa Sotsiaalfondist, kandideeris 199 projekti üle Eesti, rahastati 49 ja meie oma nende seas. Omaosaluse maksavad vallad – Anija ja Kose vald 60 000, Raasiku vald 50 000 ning Aegviidu 10 000 krooni.”

Kuidas projekti idee sündis?

„Käisime juba varem Anija vallavalitsusele selgitamas, et on võimalik saada ELi raha toetamaks töötute täiendõpet ja uute töökohtade leidmist. Kuid siis jäi see jutuks. Kui Ida-Harju Koostöökoda koostas LEADER programmi raames strateegiat, tuli see vajadus taas kõne alla. Koostöökoda ja vallad oli projektist huvitatud ja otsustasid kandideerida. Projekt on mõeldud Koostöökoja piirkonna töötutele – Anija, Raasiku, Kose ja Aegviidu vallas.”

Kas ka meie teised omavalitsused võiksid taotleda töötute toetamiseks ELi raha? Näiteks Loksa linn, kus laevatehas koondas sadu inimesi?

„Jah, kindlasti. Käisime HEAKi juhatajaga Loksal linnapea jutul, kuid me ettepanekud ei ole edasi arenenud. Loksal oleks vaja ka kaasata ettevõtteid ja investoreid, kes osaleksid projektis ning hiljem looksid töökohti. Omavalitsuse otsene ülesanne ei ole töötute otsimine ja koolitamine. Kuid kes soovib, seda aitame. Näiteks on Kiili vallaga hea koostöö.”

Kuidas ettevõtted saaksid osaleda?

„Me aitame koolitustega, kui leiduks ettevõtteid, kes plaaniksid laiendamist ja uute töökohtade loomist ning ütleksid, mis ametiala töötajat või ümberõpet oleks vaja. Andsime enne suve Koostöökoja piirkonna firmadele projektist teada, aga paljud vastasid, et suvel saadakse hakkama. Mistra Autexist öeldi, et sügisel hakatakse värbama, kuid väljaõpe on spetsiifiline ning firma koolitab ise. On ka ettevõtteid, kes teevad koostööd otse töötukassaga, loovad uusi töökohti ja koolitavad töötukassa toel.

Ootame Anija, Raasiku, Kose ja Aegviidu valla ettevõtetelt infot, milliste oskustega inimesi oleks vaja. Kui näiteks on tarvis kolme keevitajat, proovime esmalt leida need inimesed piirkonnast ja koolitame projektirahast. Võimalusi on palju, aitame huvitatud osapooled omavahel kokku viia ja toetada rahaga. Näiteks maksab ühe keevitaja koolitamine esimesel kutsetasemel ligi 20 000 krooni ning sertifikaat, mis tõendab kutseoskust ja kehtib üle Euroopa Liidu, veel 4500 krooni. Bussijuhi koolituse eest tuleb tasuda ligi 12 000 krooni. Mida spetsiifilisemaks koolitus läheb, seda kallim on.”

Suve algul kuulutasite, et ootate projekti elluviimiseks infot Koostöökoja piirkonna töötute kohta ja soovite kaasata ettevõtteid. Kuidas on teiega ühendust võetud?

„31. juuli seisuga on Anija, Raasiku, Kose ja Aegviidu vallas kokku 686 töötut, aasta alguses oli see number 900. Praeguseks on meil nimekirjas sada töötut, neist pooled Anija vallast, 35 Kose vallast, Aegviidust paar inimest ja ülejäänud Raasiku vallast. Anija ja Kose vald on tulnud paremini kaasa kui Raasiku ja Aegviidu.

Ootame, et töötud annaksid endast teada. Töötukassal ei ole õigust meile kui kolmandatele isikutele tööotsijate andmeid edastada. Vallamajadest saame infot nende kohta, kes on läinud toetust küsima ja tunnevad projekti vastu huvi. Kuid paljude kohta info puudub.

Ideaalne variant on, kui liituvad inimesed, kes on motiveeritud, tahavad erialaselt oma kvalifikatsiooni tõsta, et olla tööturul konkurentsivõimelisemad. Meie projekti abiga on võimalik saada täiend­õpet ja võib-olla leida ka töökoht. Erialad, milles on võimalik ennast täiendada, ei ole piiratud. Kõik sõltub piirkonna vajadustest.”

Olete saanud juba inimesi aidata?

„Kolm inimest lähevad septembri alguses keevitaja koolitusele. Kokku on suunatud koolitusele kümmekond inimest. Kahele inimesele vahendasime töökoha, üks veoautojuhiks ja teine kokaks. Kuidas neil edasi läks, ei tea.”

Kus koolitused toimuvad?
„Reeglina Tallinnas. Mida spetsiifilisemaid vahendeid on tarvis, seda keerulisem on koolitust korraldada kohapeal. Kõik oleneb olukorrast. Kui on suurem grupp, saab teatud erialadel koolitaja ka kohale tuua.

Kui tuleb sõita Tallinna, maksame töötule koolituse ajal päevaraha 60 krooni ja kompenseerime sõidu ühis­transpordiga.”

Kuidas saab Teiega ühendust võtta?
„Vallamajades on kontakt­isikud sotsiaaltöö spetsialistid, nende poole saab pöörduda, nad suunavad huvilised edasi. Võib anda teada Koostöökoja tegevjuhile Tiina Sergole või mulle. Infot leiab Koostöökoja kodulehelt.

Kutsun üles Anija, Raasiku, Kose ja Aegviidu inimesi, kui te tutvusringkonnas on töötuid, rääkige neile meie projektist ja julgustage ühendust võtma.
Saame aidata neid, kes tahavad ise ennast aidata.”

Kui kaua projekt kestab?

„Rahastajaga on leping 2011. aasta maini. Samas on vast õigem vastus, et kestab seni, kuni raha saab otsa. Varasem kogemus näitab, et vajadusel on võimalik projekti kestust ka pikendada.”

Eelmine artikkelAnija vallas oli peredele jalgrattamatk
Järgmine artikkelMetallivargad on endiselt liikvel