Auto­rid esit­le­sid Kol­gas uut raa­ma­tut Ju­min­da mii­ni­la­hin­gust

316
Sõjaajaloolased HANNO OJALO ja MATI ÕUN Kolga muuseumis raamatuklubi kokkusaamisel.

Sõ­jaa­ja­loo­las­te MA­TI ÕU­NA ja HAN­NO OJA­LO „Ju­min­da mii­ni­la­hing 1941“ täp­sus­tab
va­ra­se­mat ole­tust – see oli maail­maa­ja­loo ühe suu­ri­ma inim­kao­tus­te ar­vu­ga me­re­la­hing.

Tä­na­vu au­gus­tis möö­dus 77 aas­tat, kui nõu­ko­gu­de sõ­ja­lae­vad ja nat­sio­na­li­see­ri­tud Ees­ti lae­vad suun­du­sid sak­sa vä­ge­de eest põ­ge­ne­des Tal­lin­nast Kroon­lin­na, peal kok­ku roh­kem kui 42 000 ini­mest – sõ­ja- ja me­re­väe­la­si, mo­bi­li­see­ri­tuid, kom­mu­nis­te ja nen­de pe­re­liik­meid, ka van­ge. Tal­lin­nast läk­sid 28. au­gus­til 1941. aas­tal tee­le 232 lae­va, neist 64 huk­ku­sid sa­mal või järg­mi­sel päe­val, ku­na sõit­sid Soo­me la­hel Ju­min­da pool­saa­re lä­he­dal või vei­di ee­mal mii­ni­tõ­ke­tes­se või ta­bas neid len­nu­ki­pomm või suur­tü­ki­tu­li.

Toi­mu­nut on ha­ka­tud ni­me­ta­da Ju­min­da mii­ni­la­hin­guks. Sel­le 77. aas­ta­päe­vaks said sõ­jaa­ja­loo­la­sed Ma­ti Õun ja Han­no Oja­lo val­mis kä­si­kir­ja, mis kä­sit­leb Ju­min­da mii­ni­la­hin­gu­ga seon­du­vat põh­ja­li­ku­malt ja täp­se­malt, kui on aval­da­tud Ma­ti Õu­na 22 aas­tat ta­ga­si, 1996. aas­tal trü­kist il­mu­nud raa­ma­tus „Võit­lu­sed Lää­ne­me­rel. Su­vi 1941“. Uue­ma­te and­me­te jär­gi huk­kus mii­ni­la­hin­gus 15 000 ini­mest, nen­de seas ka mi­tu tu­hat eest­last.

Ma­ti Õun ja Han­no Oja­lo tut­vus­ta­sid Kol­ga raa­ma­tu­klu­bi no­vemb­ri­kuu kok­ku­saa­mi­sel vas­til­mu­nud raa­ma­tut ja rää­ki­sid sel­le koos­ta­mi­se ta­ga­maa­dest. Au­to­rid on ka­su­ta­nud uu­te uu­ri­mus­te tu­le­mu­si, ana­lüü­si­nud ve­ne sõ­jaa­ja­loo­las­te teks­te, leid­nud and­meid ka in­ter­ne­tist. Li­sa­tud on kaar­did Sak­sa ja Soo­me me­re­vä­ge­de pai­gal­da­tud mii­ni­tõ­ke­te koh­ta ning ni­me­li­selt lae­va­de huk­ku­mis­pai­ka­dest, küm­me­kond fo­tot lae­va­dest ja mõ­ned tol­lest ajast säi­li­nud joo­nis­tu­sed. Aval­da­tud on ka ohv­ri­te­roh­kest mii­ni­la­hin­gust pää­se­nud eest­las­te ja ve­ne­las­te mä­les­tu­si.

Raa­ma­tu lõ­pus on pea­tükk Ju­min­da mii­ni­la­hin­gu mä­les­ta­mi­sest. Kuu­sa­lu val­las Ju­min­da kü­las on me­re äär­de püs­ti­ta­tud gra­niit­rah­nust mä­les­tus­märk, mil­le üm­ber on pai­gu­ta­tud va­nad me­re­mii­nid. Juu­res on ka pil­did, paa­ril fo­tol on mä­les­tus­mär­gi ra­ja­mi­se eest­ve­da­ja ja hool­da­ja, Ju­min­da eel­mi­ne pi­kaaeg­ne kü­la­va­nem Kar­li Lam­bot ning te­ma­ga koos Lok­sa too­kord­sed val­la­ju­hid.

Kol­gas kü­si­ti sõ­jaa­ja­loo­las­telt, kui­das hin­da­vad nõu­ko­gu­de ko­man­dö­ri­de te­ge­vust, et nad and­sid kä­su roh­kem kui paa­ri­sa­jal lae­val min­na me­re­le, kui­gi tead­sid, et mii­nid on ees.

Ma­ti Õun kom­men­tee­ris, et Sta­lin te­gi ka me­re­lae­vas­ti­kus en­ne sõ­da suu­re pu­has­tu­se, pal­jud oh­vit­ser­kon­nast olid van­gis­ta­tud, al­les jäe­ti need, kel­lel os­ku­sed olid keh­ve­mad, aga olid truud. Nõu­ko­gu­de traa­le­rid olek­sid saa­nud te­ha Tal­lin­nast Ve­ne­maa poo­le suun­du­va lae­va­ka­ra­va­ni jaoks eel­luu­ret, aga ad­mi­ral Tri­buts ei tul­nud sel­le pea­le.

Han­no Ojo täien­das, et mii­ni­tõ­ke­te­le sat­tu­des tek­kis suur se­ga­dus, olid küll kolm kon­void ja külg­kait­se, kuid osad as­jad läk­sid sas­si, an­ti va­le­sid kor­ral­du­si ja saa­di va­les­ti aru ning öö­sel oli näh­ta­vus halb. Käsk oli Kroon­lin­na min­na ja muud ei jää­nud üle, lae­va­del tu­li eda­si sõi­ta.

Ma­ti Õun ju­tus­tas veel, et ad­mi­ral Tri­buts sõi­tis Bal­ti lae­vas­ti­ku li­pu­lae­val, rist­le­jal Ki­rov, mis lä­bis mii­ni­tõk­ked ja jõu­dis Kroon­lin­na. Ter­veks jäid ka Ees­ti rii­gilt ära­võe­tud jää­murd­ja Suur Tõll ja all­vee­laev Lem­bit.

Raa­ma­tus on eral­di pea­tü­kis võr­rel­dud Ju­min­da mii­ni­la­hin­gut maail­ma me­re­sõ­ja­aja­loo teis­te me­re­la­hin­gu­te­ga ning jõu­tud jä­rel­du­se­le, et suu­ri­ma inim­kao­tus­te ar­vu­ga oli 1571. aas­tal Le­pan­to la­hing Kree­ka lää­ne­ran­ni­kul. Ju­min­da la­hing ja­gab 1944. aas­tal toi­mu­nud Krim­mi eva­kuat­sioo­ni ja Ley­te la­hin­gu­ga Fi­li­pii­ni­de ve­tes teist ku­ni nel­jan­dat koh­ta. Näi­teks USA Vaik­se oo­kea­ni lae­vas­ti­ku pea­baa­si Pearl Har­bo­ri pal­ju­ka­jas­ta­tud pom­mi­ta­mi­ses olid inim­kao­tu­sed olu­li­selt väik­se­mad, seal huk­kus 2403 amee­rik­last.

Ma­ti Õun on Ees­ti Aka­dee­mi­li­se Sõ­jaa­ja­loo Selt­si üks asu­ta­ja ja aue­si­mees. Ka Han­no Oja­lo on juh­ti­nud sõ­jaa­ja­loo selt­si. Mõ­le­mad on kir­ju­ta­nud ja aval­da­nud sõ­jaa­ja­loost ar­vu­kalt raa­ma­tuid. Ma­ti Õun üt­les, et kok­ku on prae­gu­seks il­mu­nud 109 raa­ma­tut, kus tii­tel­le­hel on te­ma ni­mi. Raa­ma­tu „Ju­min­da mii­ni­la­hing 1941. Ka­da­lipp Soo­me la­hel“ an­dis väl­ja Han­no Oja­lo kir­jas­tus Am­mu­kaar.