VALDO RANDPERE, Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Üks tont käib mööda Eestit ringi – astmelise tulumaksu tont. Sotsid ja keskerakond on selle tondi jälle kord lagedale tirinud ja talutavad teda nüüd ühest teledebatist teise propageerides seda kui universaalravimit kõigile Eesti probleemidele. Ja kui tont vahepeal väsimuse märke hakkab näitama, üllitavad Kesknoored pressiteate, milles teatavad, et 75% eestlastest toetavad astmelist tulumaksu, see tuleb kohe kehtestada ja siis saaks kõik kõrgemat palka.
Usk, et rahvuslik kogutoodang automaatselt suureneb, kui tõsta maksusid, on sama jabur, kui uskuda, et hiired sünnivad mustast pesust. Avalik saladus on, et nii sotsid kui keskerakond on esimese asjana valitsusse saamise nimel valmis astmelisest tulumaksust loobuma. Sest astmeline tulumaks on, nagu saarlased ütlevad, „jutuks hea küll“. Ükski jutumeestest pole suutnud tõestada, et astmeline tulumaks soosiks majanduskasvu.
Soomet ja Rootsit debattides malakana kasutajatele võiks soovitada veidi lähiajaloos ringi vaatamist. Rootslaste maksimaalne tulumaks on 57%. Sellega on nad maailmameistrid. Samas on kõik suhteline – vaid paarkümmend aastat tagasi oli Rootsis maksimaalne tulumaks 87%. Samal ajal oli Rootsi riigivõlg 75% SKP-st, eelarve pidevas defitsiidis ja totaalne maksukoormus ligi 60%. Tänaseks on Rootsi oma maksukoormust langetanud 45%-le SKP-st ja ühtlasi on riigivõlg vähenenud 35%-ni. Tulemus on, et maksude alandamine on andnud kiirema majanduskasvu ja riigile suuremad sissetulekud. Rootslased tahavad oma maksukoormust veel vähendada.
Paar nädalat tagasi esines Tallinnas Rootsi tuntud majandusteadlane Kjell A. Nordström. Ka tema rõhutas Eestist rääkides, et meil pole mingit võimalust Rootsile järele jõuda nende maksusüsteemi kopeerides ja et me peame Rootsist eristuma, meelitamaks siia Rootsi ning teiste Põhjamaade investoreid.
Marju Lauristin ütles riigikogus inimarengu aruannet tutvustades, et Eestil ei ole mingit mõtet Rootsit-Soomet kopeerida, nii neile järele ei jõua.
Me peame leidma oma tee ja julgema seda käia. Seesama inimarengu aruanne annab selge kinnituse sellele, et Eesti on siiani oma valikud teinud õigesti ja arenenud kõigis punktides kiiremini, kui meiega võrreldavad saatusekaaslased. Praeguse valitsuskoalitsiooni eesmärgiks on maksurahu, mida tagatakse riigi rahanduse korrashoiuga. Samas tuleks esimesel võimalusel vähendada tööjõumakse, sest see toetab uute töökohtade loomist ja aitab kaasa palgatõusule.
Sotsiaalmaksu lae kehtestamine on üks võimalus, samuti praegu taas päevakorral oleva töötuskindlustusmakse alandamine. Töötuskindlustusmakse alandamine 2006. aastal ja järsk tõstmine 2009. aastal on heaks näiteks ja hoiatuseks selle eest, et maksudega ei tohi mängida.
Eestis kehtiv maksusüsteem on meie arengut viimase 20 aasta jooksul väga hästi toetanud. Meie 32,4% maksukoormus on selgelt allpool EL-i keskmist taset ja üldjoontes on see ka tase, mida meie majandus kannab. Siiski ei saa suurematest maksukärbetest rääkida enne, kui riigieelarve on tasakaalu viidud. Laenatud jõukus ei ole jätkusuutlik – seda on meile selgelt näidanud praegu Euroopas vinduv võlakriis.
