ASKO AUG asutas MTÜ Pärispea Seltsimaja 20aastasena

2899

Kuusalu vallavolikogu liige ASKO AUG leiab, et merendust on Kuusalu vallas seni vähe tähtsustatud.
Kuusalu volikogu liige ASKO AUG ütleb, et šoti mägiveiste pidamine on tema pere kallis hobi. Sel pildil on ta koos eelmise aasta vasikaga. 

Kui sõita Pärispeale, kus asub Eesti põhjapoolseim maismaatipp, on enne külakeskusesse jõudmist näha tee ääres või veidi kaugemal suuri ja pisemaid kollakas-oranže šoti mägiveiseid. Need kuuluvad Asko Augile, kes alates sügisest on Kuusalu vallavolikogu liige ning kultuuri- ja spordikomisjoni esimees. 

Ta kandideeris volikogusse Ühise Kodu valimisliidus, sai valijatelt 64 häält. Eelmistel valimistel oli Ühiselt Edasi valimisliidus, mis seekordseteks valimisteks ühines opositsioonis olnud valimisliiduga Meie Kodu. 

„Neli aastat tagasi andsid valijad mulle kokku 25 häält, volikogusse ei pääsenud. Siis ei teinud endale üldse reklaami, isegi oma vend Argo ei teadnud. Nüüd koostasin pöördumise, saatsin kirjaga neile, kelle kohta arvasin, et võiksid olla mu toetajad,“ räägib Asko Aug.
Pöördumises andis lubaduse, et püüab panustada võimalikult palju kohaliku elu arendamisse.

Kultuuri- ja spordikomisjoni koosseisu kokku pannes proovis jälgida, et esindatud oleksid valla eri piirkonnad. Kuna on aastaid olnud seotud Pärispea seltsimaja renoveerimise ja küla seltsielu eestvedamisega, siis tunneb vaba­ühenduste valdkonna köögipoolt.

Suure pere vanem poeg

Asko Aug sündis 1980. aastal, on 6lapselise pere kolmas laps ja esimene poeg. Illar ja Milvi Augi peres Pärispea Lami talus kasvasid 4 tütart ja 2 poega. Lapsed käisid Loksa keskkoolis ning ka muusikakoolis. Asko Aug õppis kitarri.

Isa oli Kirovi kalurikolhoosi Viinistu osakonna mehhanisaator, ema töötas kalatsehhis, hiljem Balti Spoonis.

„Suur pere on andnud teistega arvestamise oskuse ning küünarnukitunde.1990ndad aastad olid kuue lapsega perele üsna rasked, polnud selliseid võimalusi, nagu on tänapäeval,“ lausub Asko Aug.

Remondib Mercedeseid

Pärast Loksa keskkooli lõpetamist läks ta õppima Tallinna Tööstushariduskeskusesse, sai 2001. aastal autoremondilukksepp-elektriku diplomi. Ta töötab tänini oma kooliaegses praktikakohas, firmas Silberauto. On seal praegu ametinimetuse järgi süsteemitehnik, spetsialiseerunud mootorite parandamisele.

Asko Aug jutustab, kuidas otsis Tallinnas praktikakohta, sõitis mööda majast, kus müüdi Mercedeseid, otsustas sisse astuda: „Ütlesin, et käed on mul kuldsed, olen tehnikaga kokku puutunud. Vist olin piisavalt osav, pärast praktikat sõlmiti tööleping. Kaitseväes teenisin Tallinnas Vahipataljonis. Kui ajateenistus lõppes, oodati Silberautosse tagasi ja seal on minu töökoht olnud tänini. Mu põhimõte on teha kõike põhjalikult ja anda parim, ka tööl ei lõpeta õhtuti minutipealt,  vaid  siis,  kui  oluline  tehtud.“

Kolme tütre isa

Asko Augil ja Ingeldrin Viljakul on kolm tütart. Triinu-Liis sündis 2009. aasta märtsis, Hele-Riin augustis 2010 ja Anne-Mari oktoobris 2011. Triinu-Liisi sünni ajaks oli masu süvenenud, ettevõtetes koondati, ka automüüjatel ja remontijatel olid rasked ajad.

„Sattus sedasi, et kasulikum oli minul jääda lapsehoolduspuhkusele, isapalka arvestati eelnenud aasta keskmise sissetuleku järgi. See aitas peret üleval pidada. Lapsed tulid lähestikku, puhkus jätkus sama vanemahüvitisega neli aastat. Kui keegi küsib nõu, kas jääda isapuhkusele, soovitan 110 protsenti. Sain jälgida tütarde kasvamist, kindlasti tuli sellest suurem lähedus ja parem kontakt, kui siis, mil oleksin õhtuti kella 9-10 ajal Tallinnast töölt koju jõudnud,“ kõneleb Asko Aug.

„Tahan hektareid niita!“

Ta meenutab, kuidas elas mõnda aega koos Ingeldrin Viljakuga Sauel. Plaan oli sinna kanti elama asuda, ostis Saku külje alla 1000ruutmeetrise krundi, kuid kodu rajamiseni ei jõutud.

„Ehitusluba oli olemas ja kopajuhiga kokku lepitud, et tuleb vundamendi auku kaevama. Enne olin pidanud läbirääkimisi keskkonnaametiga, et Pärispeale meie Lami talu maadele majakohta lubataks. Mitmesse kohta pakkusin, ei oldud nõus, ühes kohas olid taimed, teises puud. Lõpuks vanale kartulipõllule võis. Tühistasin kopa tellimuse, et las jääb ootele. Ja nii ootab see krunt siiamaani. Õnneks läks sedasi, oleksin seal jänni jäänud. Tahan hektareid niita, hindan avarust ja mere lähedust, minu kodu on siin.“

Asko Augi ja Ingeldrin Viljaku kodu väraval on kohanimi Väike-Lammi. Paarsada meetrit eemal paistab meri. Pärispeale kolisid nad 2007. aastal. 2009. aasta sügisel tõid Saaremaalt kaks pooleaastast šoti mägiveise lehmvasikat. Sel kevadel on kari kasvanud 7pealiseks, üks vasikas on veel tulekul. Koplid on kodu juures, kasutatakse oma talu maid ja renditakse juurde. Tehtud on varjualune, kuid loomad seal olla ei armasta, šoti mägiveised elavad aastaringi edukalt lageda taeva all. Tänavu sügisel on plaanis paar looma realiseerida.

„Lapsehoolduspuhkuse ajal käisin kaugõppes Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, sain põllumajandustootja diplomi ja loomakasvataja III kategooria kutsekvalifikatsiooni. Paraku on nii, et lapsi võib kasvatada igaüks, loomade kohta pead minema õppima.“

Pärispea küla seltsielu

Asko Aug ja Ingeldrin Viljak tegelevad praegu Pärispea seltsimaja 140. sünnipäeva peo ettevalmistamisega. Pidu tuleb 2. augustil. Üksiti on see Pärispea kooli vilistlaste kokkutulek, rahvast oodatakse üle Eesti ja ka välismaalt.

Seltsimaja on ehitatud ümber koolimajast. Pärispea algkool sulges uksed 1971. aastal. Mõnda aega oli seal õmblustöökoda, siis jagati korteriteks. Asko Aug meenutab, kuidas käis koos sõpradega Loksa valla algusaastatel majas vaheseinu lammutamas, et sellest saaks seltsimaja. Pärispea tookordne külavanem Valdek Laansalu ja ta abikaasa Maie algatasid seltsimaja idee.

„Kui vallas otsustati anda külamajad MTÜde hallata, asutasime 2000. aastal koos Hannes Kivi ja tollaste tantsumemmedega MTÜ Pärispea Seltsimaja. Meil oli oma ansambel, Pärispea punt: Hannes Kivi, Martin Murd ja mina. Hannes mängis pilli, teised laulsid. Panime kokku eeskava, käisime sellega üle valla esinemas. Pärispea tantsumemmedel olid omad numbrid, Reet Kivi jutustas rannakeeles lugusid, Helje Lillepool ja Helju Murd esitasid nalju.“

Seltsimaja kuulub Kuusalu vallale, on antud MTÜle Pärispea Seltsimaja tasuta hallata, vald katab osaliselt ülalpidamiskulud. Majas toimuvad jooga ja Nia tantsutrennid, kinoõhtud, pannkoogihommikud, kord kuus palvetund, lisaks veel piirkonna üritused.

Rahvamaja renoveerimine

Aastatel 2009-2013 renoveeriti ja sisustati  Pärispea  seltsimaja  Euroopa Liidu fondide toel. Rahastust saadi kokku viiele projektile.
Asko Aug: „Ingeldriniga kahekesi seda suures osas vedasime algusest lõpuni, valla ametnike rolli oli niipalju, kui otsustati toetuste omaosalus katta vallaeelarvest ning tehti pangaülekanded. Mina olin renoveerimise juures allkirjaga vastutav tellija, Ingeldrin kirjutas projektid ning oli kogu renoveerimisprotsessi juures, mõtles sisekujunduse. Me seltsi liige Olev Helind aitas ehituseksperdina ja hiljem omanikujärelevalvega.“

Kõik see on olnud vabatahtlik tegevus, kinnitab Asko Aug. Ka maja käigushoidmine ja MTÜle rahateenimiseks väljaüürimine on jäänud tema ja Ingeldrin Viljaku vabatahtlikuks tegevuseks.

„Eelmised neli aastat kuulusin vabaajakomisjoni, nüüd juhin sama valdkonnaga tegelevat kultuuri- ja spordikomisjoni. Mõneti on hea, et tean, mida tähendab MTÜle, kui tuleb hallata oma seltsi-, rahva- või külamaja. See on oluliselt keerulisem, kui olla seltsis, mille kaudu teed üritusi siis, kui tekib soov midagi ette võtta. Missioonitunne on meil tugev, kui oled kohustuse võtnud, siis peab tegema. On ka imestatud, et kas me ei saagi selle eest tasu.“

2011. aasta alguses nimetati Asko Aug Harjumaa sädeinimeseks.

Merepääste ja merendus

Asko Aug kuulub nelja MTÜsse: Pärispea Seltsimaja, Šoti Mägiveis, Eru Lahe Rannarahva Selts ja Pärispea Vabatahtlik Päästeselts.
Vabatahtlike merepäästjate rühm moodustati Pärispeal paar aastat tagasi. Praeguseks on 7 inimest saanud vabatahtliku merepäästja baasväljaõppe, ka Asko Aug. Oma päästepaati pole, pidevalt valves ei olda. Edaspidi on plaanis soetada fondide abil päästepaat.

Ta ütleb, et merendus on üks oluline valdkond, mille edenemise eest tahab volikogus seista: „Kuusalu vallal on pikk merepiir, kordatehtud sadamakaisid peaaegu polegi. Tuleks tagada randadesse ligipääs nii maad mööda kui ka merelt. Kuusalu vald ei ole ainult lauritsapäev, lauritsarist vapil ega lööklause „Poole tunniga Tallinnasse“, vaid on ka meri ja kaks ilusat poolsaart, Lahemaa loodus. Kõike seda tuleks turundada, esile tuua.“

Veel toonitab ta, et ehkki kodu juurest Tallinnasse jõudmiseks kulub vahepeatusteta sõiduga tund ja 3 minutit, ei pea ta Pärispead valla ääremaaks.