Asekantsler: Ida-Harjus peaks olema oma gümnaasium

1145

Haridusministeeriumi asekantsler KALLE KÜTTIS tutvustas Kuusalu koolis gümnaasiumi-reformi põhimõtteid.

Kuusalu volikogu hariduskomisjon tegi teoks jaanuari lõpus kokku lepitu – kolmapäeval, 20. veebruaril toimus Kuusalu keskkoolis komisjoni laiendatud koosolek, kuhu olid kutsutud vallavalitsuse ja oma valla koolide esindajad ning Anija, Jõelähtme ja Loksa linna juhid, et kohtuda haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise ja ministri nõuniku Andres Kaarmanniga. Kõik kutsutud olid kohal, vaid Loksa linnast ei tulnud kedagi.

Koosoleku avas hariduskomisjoni esimees Sulev Valdmaa, kes andis sõna Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsile.

Vallavanem tutvustas Ida-Harju praegust haridusvõrku ning andmeid elanikkonna kohta: „Kui võtta üheks piirkonnaks Aegviidu, Anija, Jõelähtme, Kuusalu, Loksa ja ka Vihula vald, kust osad lapsed käivad Kuusalus või Loksal koolis, saame elanikkonna suuruseks üle 24 400 inimese. Sel aastal õpib Loo, Kostivere, Neeme, Kehra, Alavere, Loksa, Kuusalu, Kolga ja Vihasoo koolides kokku 1989 õpilast, gümnaasiumiosas on neist 292.“

Ta kõneles, et koolide süsteem on aastatega välja kujunenud, õppetöö kvaliteediga ollakse pigem rahul, vallaelanike seas pole nõudlust haridusreformiks, senine rahastamismudel on võimaldanud omavalitsustel kõiki neid koole üleval pidada.

Ettekande lõpuks sõnas Urmas Kirtsi: „Vajame infot, millisena näeb haridusministeerium Ida-Harju koolivõrku tulevikus. Juhime maksumaksja raha ja teeme arengukavasid ning eelarvestrateegiaid, peame oskama otsustada. Kuusalu vallavalitsuse seisukoht on, et gümnaasiumihariduse saamise võimalus Ida-Harjumaal peaks säilima ning kui on suund riigigümnaasiumide tekkele, siis üks neist peaks olema Ida-Harjus.“

Asekantsler Kalle Küttis lausus, et nende sõnadega võikski koosoleku lõpetada, sest ministeerium on sama meelt – Ida-Harjus peaks olema oma gümnaasium: „Rootsis loetakse gümnaasiumi tagamaaks 25 000 elanikku, oleksite sama ressursiga.“

Ta selgitas kavandatava reformi tagamaid: „90ndate aastate alguses, kui vastu võeti esimene põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kirjutati sinna, et gümnaasium on koht, kus antakse keskharidust ja kus on 10.-12. klass, teised klassid võivad olla. Seadus lähtus esimese Eesti Vabariigi aegsest arusaamast, siis olid eraldi gümnaasiumid maakonna- või muudes keskustes. Põhjamaades on nii ja ka Leedus on kümne aasta jooksul gümnaasiumid lahutatud põhikoolidest. Meil tekkis palju gümnaasiume, mis seda sisuliselt pole. Nüüd on laste arv hakanud vähenema, vaja on teha muutusi.“

Eriti on tema sõnul väiksemaks jäänud õpilaste arv Lõuna- ja Kesk-Eestis, seetõttu on hakatud maakonnakeskustesse rajama riigigümnaasiume – Viljandisse, Jõgevale, Haapsallu. Aastaks 2015 on kavandatud Eestisse 8 riigigümnaasiumi.

Kalle Küttis: „2020. aastaks peaks gümnaasiumide süsteem selginema. Oleme Euroopa Liidu 2014-2020 aastate finantsperioodi planeerimas investeeringusummasid, mida saab taotleda gümnaasiumivõrgu korrastamiseks. Kui teie volikogud otsustavad kiiresti ja teevad ministeeriumile ettepaneku eraldi gümnaasiumi asutamiseks, saaks toetust taotleda juba nüüd, et ehitada uus koolihoone.“

Andres Kaarmann meenutas Loksa endise koolijuhi Robert Adamsoni sõnu: „Kooli ja mesilastaru ei tasu rajada mere äärde – korjeala jääb poole väiksemaks. Asukoha mõttes on Kuusalu ideaalne koht.“

Urmas Kirtsi täiendas: „Kuusalu asub siinse piirkonna keskel, korjeala raadius on 30-40 kilomeetrit. Kuusalu kooli tuleks ehitada gümnaasiumi jaoks lisakorpus.“

Anija vallavanem Tiit Tammaru sõnas, et raudtee-äärsetele piirkondadele on suur ja peamine tõmbekeskus Tallinn ning küsimus võib tekkida pigem, et kuidas oma lapsi sinna vedada.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ütles, et nende vallast on rohkem kui poole elanikkonna tõmbekeskus Tallinn. Kui Ida-Harju gümnaasium tuleks Lasnamäele, siis see muudaks olukorda.

Urmas Kirtsi kommenteeris, et lapsevanema otsust, kuhu laps kooli panna, määravad suuresti kiirus ja kvaliteet: „Kas saata 15-16aastane pealinna või väikesesse keskusesse, kui õppe­kvaliteet on mõlemal pool hea – usun, et eelistataks Kuusalut, kus on turvalisem ja buss toob lapse õhtul kindlal ajal koju. Kuusalu koolil on olemas ka oma õpilaskodu.“

Kalle Küttis nõustus, et suurte linnade elu on noortele ahvatlevam: „Riigigümnaasiumide õpilaskodudesse on soovijaid Tallinnas ja Tartus, maakonnakeskustes väga üksikuid.“

Asekantslerilt küsiti, kui palju õpilasi peaks olema gümnaasiumis. Ta vastas, et alla 20 õpilase klassis ei ole pedagoogiliselt hea: „Ühes lennus võiks olla 80 last.“

Ta toonitas, et Ida-Harju gümnaasiumi ideega võiks edasi tegeleda: „Veel ei põle, aga pikalt ei tohiks ka venitada.“

Mis saab edasi?
Sõnumitooja palus vallajuhtidelt kommentaari, kas said koos­olekult soovitud vastused ja  mida kavatsetakse teha edasi.

Anija abivallavanem Marge Raja: „Igast niisugusest kohtumisest saab kindlust, kuidas edasi toimetada. Meie Anija vallas praegu midagi otsustama ei hakka, aga oleme kokku leppinud, et päris passiivselt ootama ei jää, hoiame kätt pulsil ja vaatame, kui palju läheb sel aastal gümnaasiumi pidamine vallale maksma.
Käsitleme eraldi eelarveid – gümnaasiumiosa eelarve puudutab õpetajate ja muu personali palgakulu ning teisi otseseid kulutusi, mitte koolimaja karbikulu, mis tehakse niigi. See aitab edasiste otsuste langetamisel. Raha pool ei pea olema kõige tähtsam, aga on oluline.“

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja: „Kuulsin koosolekul Jõelähtme vallale olulist infot – riik ei kavanda põhikoolide rahastamisel rakendada kaugusnorme.
Teiseks räägiti, et Ida-Harju riigigümnaasiumi tegemine on reaalne. Iseasi, kas see tuleks Kuusallu või Lasnamäele, veel ei tea. Vallavolikogu paari aasta tagune seisukoht oli, et Loo kooli jääb gümnaasium. Kas säilib, sõltub riigi rahast ja ka laste otsustest, kui nende arv koolis väheneb ja minnakse mujale, on antud koolile hinnang. Me ei kiirusta otsustamisega, parem evolutsioon kui revolutsioon.“

Vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et koosolekule järgnenud päeval, neljapäeval, otsustas Kuusalu vallavalitsus esitada volikogule eelnõu teha ministeeriumile ettepanek Ida-Harju gümnaasiumi asutamiseks Kuusallu. Vallavolikogu istung toimub sel kolmapäeval.