Joaveski vana rippsild asendati uuega, Nõmmeveski sillast saab nüüd ka koolibuss üle sõita.
Joaveskil on alates augusti lõpust uhiuus rippsild. Vana lagunenud rippsild võeti maha, sellest jäid alles kandetrossid. Uus sild valmis talgute korras, ehitati reedel ja laupäeval, 28. ja 29. augustil. Materjali andis AS Raju ehk endine AS Maru, kellele kuuluval kinnistul paikneb silla üks ots. Materjal läks maksma ligi 15 000 krooni. AS Maru kontserni kuuluvad nii AS Raju kui ka selle operaatorfirma, Joaveski hüdroelektrijaama majandav AS Veejaam.
AS Raju esindaja Vardo Loks: „Rippsild on kanjoni unikaalne rajatis, mis võimaldab vaadelda veelangu Joaveski kärestikul. Meie soov on, et loodushuvilistel see võimalus säiliks. Sildade renoveerimine on ASi Raju väike panus kohaliku elukeskkonna arendamisse.”
Talgutel osalenud Joaveski külavanem Taigo Talivere rääkis, et ehitamas oli kokku kümme meest, nende seas ka üks ASi Raju omanikke ja juhte Ain Laiverik. Ettevõttest osalesid talgutel veel Vardo Loks ja Joaveski hüdroelektrijaama töötaja Enn Eeriksoo. Joaveski elanikest lõid käed külge Ülo Sammelselg, Heino Pärn, Villu Talpsepp ja Taavi Talivere ning suvitajatest Margus Põlluste ja skulptor Ekke Väli.
Külavanem kinnitas, et alates möödunud nädala esmaspäevast on rippsild taas avatud: „Üritasime silla taastada senise järgi. Kuigi keegi sealt enam tööle ei käi, nagu kunagi oli papivabriku ajal, on sild külas siiski strateegilise tähtsusega, sest selle küljes on poolele külale oluline sidekaabel. Rippsillal käivad viimasel ajal peamiselt turistid ja matkajad, sest sealt näeb hästi meie küla peamisi vaatamisväärsusi – jõeastanguid. Turiste käib viimasel ajal väga palju, sest Joaveskit läbib Lahemaa matkarada.”
Ta märkis, et küla ühe vanima elaniku Leili Heinsalu sõnul on uus rippsild Joaveskil kolmas: „Kui ta oli olnud seitsme-kaheksa aastane, ehitatud treppsilla asemele esimene rippsild Valgejõel veski juures olnud silla järgi.”
Laupäeval keetsid Taigo Talivere ja Vardo Loks tööpäeva lõpuks talgulistele suppi ning pärast söömist pandi püsti viburada, et proovida märkilaskmist.
Taigo Talivere: „Kaks aastat tagasi võtsid külatalgutest osa ka naised, siis korrastasime jõekääru tantsusaare ümbrust.”
Nõmmeveski silla remontimine venis
AS Raju remontis suve viimastel päevadel ka Nõmmeveski silla, mis vajas taas parandamist. Ettevõttele kuuluvad Nõmmeveski kunagise hüdroelektrijaama rajatised, sealhulgas pais, mille peale on sild ehitatud.
Vardo Loks sõnas, et kuigi üle silla läheb vallatee, kuulub see siiski ASile Raju, sest on ühendatud paisu konstruktsioonidega ja on Elektrijaama kinnistu üks osa: „Remonttööde käigus paigaldati sillale uus laudis, mis võimaldab koolibussil ja teistel veokitel silda ületada. Tulevikus plaanib AS Raju Nõmmeveski silla ka täielikult renoveerida, nagu tegi Joaveskil, aga vaatame seda ühise projektina koos Nõmmeveski hüdroelektrijaama taastamisega.”
Kuna pais ja sild on koos, pidi Raju taotlema ehitusloa saamiseks nõusoleku keskkonnaametilt. Kõnelused keskkonnakaitsjatega kestsid paar kuud. Keskkonnaamet saatis kooskõlastuse Kuusalu vallamajja juuli lõpus, selles on öeldud: „Arvestades keskkonnaministeeriumi ühtekuuluvusfondi tehnilise abi projektis „Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine” käsitletut, oleme seisukohal, et Nõmmeveski küla Elektrijaama kinnistul paikneva vana hüdroelektrijaama paisul oleva silla konstruktsioonide, olemasoleva matkaraja ja vaateplatvormi rekonstrueerimis- ja korrastustöid ning käsipuude ja piirete rajamist vaateplatvormile ja sillale võib lubada.”
Samas on märgitud, et Valgejõgi on tunnistatud kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks ning tööd peavad vastama eritingimustele.
Nõmmeveski elektrijaama taastamise saaga
AS Veejaam taotleb Nõmmeveskil vee erikasutusluba ja esitas Kuusalu vallavalitsusele kooskõlastamiseks eelprojekti silla ja paisu uuendamise ning hüdroelektrijaama taastamise ja kaskaadi tüüpi kalapääsu rajamise kohta. Vallavalitsus andis eelmise neljapäeva, 3. septembri istungil kooskõlastuse hüdroelektrijaama taastamiseks, kalatrepi ehitamiseks ja jõe paisutamiseks Nõmmeveskil.
Vardo Loks ütles, et AS Raju jätkab keskkonnaministeeriumiga elektrijaama kompleksi taastamise osas läbirääkimisi: „Meie projekt võimaldab jões tagada voolurežiimi, mille puhul suudavad lõhelised ületada looduslikke takistusi – kärestiku, Nõmmeveski joa ja seejärel kalatrepi. Projekti käigus korrastatakse paisjärv, sild ning varisemisohtlikud varemed remonditakse; rajatakse kalapääs ja taastatakse hüdroelektrijaam. Seda lahendust pooldavad ka kohalikud elanikud, kuna jäävad alles nii ujumiskoht kui ka tuletõrje veevõtukoht. Usume, et plaani kiidavad heaks ka keskkonnaametnikud.”
Kuusalu valla munitsipaalvara spetsialist Rein Kiis märkis, kalakaitsjad on ministeeriumi tellitud uuringus andnud hinnangu, et Nõmmeveski pais tuleks lammutada, kuna tegu on lõhejõega. Samas tõdes ta, Lahemaa keskkonnakaitsjate aastatepikkuse vastuseisu tõttu on Valgejõe risustanud mahalangenud puud ning selleks, et kalad pääseksid liikuma, tuleks kõigepealt jõgi puhastada.
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise spetsialist Andres Järve nimetas Nõmmeveski elektrijaama rajatiste ja ASiga Raju seotud asjaajamist ja läbirääkimisi pikaks saagaks, mis algas aastaid enne seda, kui tema ametnikuna sellega tegelema hakkas.
Andres Järve: „Keskkonnaministeeriumi veeosakond tegeleb küsimustega, millistelt veekogudelt paisud eemaldada. Mis aga puudutab Valgejõkke langenud puid, siis oleme kõigile öelnud, et kui puud segavad ning on aega, tahtmist, ressurssi jõe ja kalda korrastamiseks, kirjutage avaldus. Viimase aasta jooksul on kohalike elanike initsiatiiv selles osas kasvanud, oleme saanud 20-30 taotlust ning kõigile andnud nõusoleku. Loomulikult ei tohi jõekallast lagedaks raiuda, kuid veeseadusesse on sisse kirjutatud maaomaniku kohustus veekaitsevöönd korras hoida.”
