Endine Riigikogu liige ja arst ARVO HAUG: „Süda kisub mind vanade asjade poole.“
Raasiku vallavalitsus andis jaanuari keskpaigas ehitusloa OÜle Linnamaja Peningi mõisa rekonstrueerimiseks hooldekoduks. Linnamaja esindajad on Arvo ja Aiki Haug, kes ostsid mõisahoone USA kodanikult Ilona Josephsonilt 2007. aastal, tema oli selle ostnud Baha’i koguduselt. Kogudus ostis mõisa Raasiku vallalt 140 000 rubla eest.
Alates sellest ajast on perekond Haug püüdnud mõisa korrastada. Käesoleva aasta alguses valmis lõplik projekt, kus on paika pandud, milliseks võiks mõisa peamaja ja selle ümbrus kujuneda. Peahoonesse kavandatakse külakeskust ja hooldekodu.
Projektiga taotletakse PRIAst maksimumtoetust – 938 796 krooni. Arvo Haugi hinnangul kuluks peamaja kordategemiseks ligikaudu 10 miljonit krooni.
Mõisa korrastamine on katsumus
Kui kaks aastat tagasi töödega alustati, oli omanikele selge, et külarahva jaoks on tegu suure muutusega.
„Peamaja põrandad olid kaetud umbes poole meetri paksuse sodikihiga. Inimesed olid harjunud mõisa prügilana kasutama. Meie viskasime ühelt poolt prahti välja, kuid samal ajal olid teisele poole kogunenud uued prügihunnikud. 2008. aastal viidi üle-eestiliste koristamistalgute „Teeme ära“ raames mõisa territooriumilt suur hulk prügi, selle eest oleme väga tänulikud. Ühistöö kõiki inimesi ei mõjutanud, endiselt tuuakse mõisa prahti,“ jutustab Arvo Haug.
Omanik otsustas prügi juurdetekkimist piirata uste ja akende sulgemisega. Avade ette löödud lauad olid järgmiseks päevaks lõhutud ja minema viidud.
„Mina saagisin laudu selleks, et keegi saaks nendega endal kodus ahju kütta,“ on Arvo Haug nördinud.
Tööde tegemine läks veelgi raskemaks. Ehitusmaterjalid suleti aida uste taha, need olid hommikuks lõhutud, tööriistad ning värvid minema viidud. Autode ja mootorratastega sõideti mõisaõuel ja -pargis, maha jäeti pudeleid ja muud prahti. Nii keelavad kui ka varingute eest hoiatavad sildid lõhuti sama kiirelt, kui need üles pandi.
„Rajatav aed kraadesid ei peatanud – metallaia varbad painutati kõveraks või kisti eest, betoonist aiapostid lükati pikali. See oli süstemaatiline lõhkumine. Raskeid betoonposte ei lükka niisama ümber, ilmselt tõmmati need köiega pikali.“
Pargi kulukas taastamine
Möödunud aastal jõuti töödega nii kaugele, et peavarjuks valmis aednikumaja ja sai taastama hakata mõisaparki. Muuhulgas puhastati puudealuseid, hävitati umbrohtu, lõigati oksi ning alleede äärde istutati uusi taimi. Nendega läks õnnetult nagu aiagagi.
„Tõin Piritalt metsast mõisaparki 8 kastanit, nüüdseks olen sinna istutanud juba 12 puud. Need lihtsalt murtakse ära või kistakse välja. Ei tea, milleks see vajalik on. Kui oli üle-eestiline üritus, et istutage miljon puud, panin selle kohta sildid juurde. Ikka kisti järgmiseks päevaks üles. Samamoodi istutasin aia äärde põõsaid. Joomaritele põõsad ei meeldinud ja ka need tõmmati välja. Leidis kinnitust kurb tõde, et kes ei hinda teiste tööd, see ei oska ka ise teha.“
Arvo Haug leiab, mõis peaks saama küla jaoks nii oluliseks, et seal enam lõhkumas ei käidaks.
„Kui keegi küsiks mu käest, miks ma seda teen, siis ausalt öeldes ei tea ise ka enam. Olen oma elu elanud, mul ei ole süütunnet, et peaksin veel midagi tegema. Ometi üritame külasse jälge jätta, kuigi oleks kergem seda mitte teha. Selliseid mõtteid ei tekiks, kui tehtud töö säiliks kauem kui ööpäeva.“
Mõtteid on palju
Mõisakompleksi ostes otsustasid Arvo ja Aiki Haug, et pidevalt omanikku vahetanud mõisa nad edasi ei müü. Esialgu planeeriti peamaja korda teha selleks, et avada seal majutusasutus ja koht koolituste-seminaride ning pidude pidamiseks. Hiljem leiti, et hooldekodu sobiks Peningile paremini ning selle järele on ka vajadus. Arvo Haug ütleb, et inimene ei taha ära minna oma kodukohast, mistõttu on hea kui hooldekodu on lähedal. Raasiku valla vanurid peavad praegu hooldeteenuste saamiseks minema võõrsile.
Kuna hooldekodu ei võta peamajas kogu ruumi, saab allkorrusele rajada külakeskuse. Arvo Haugi sõnul ei segaks üks teist: „Esimesel korrusel on suur saal ja ruumid, kus saaks korraldada kontserte ja mitmeid muid üritusi. Kuna mõis asub küla keskel, sobiks see eriti hästi külakeskuseks. Siin võiksid veel asuda raamatukogu, postijaotus, politsei vastuvõtt ja mõisamuuseum.“
Praegu on peamine probleem rahapuudus. Mõisa arenduse mõtet on igati toetanud Raasiku vald.
Omanikud ei ole lootust kaotanud ning loodavad, et leiavad investeerija, kes tahaks oma raha mõisa rekonstrueerimisse paigutada.
„Kui raha leitaks, läheks kõik väga kiiresti. Külasse tekiks töötanner ja rida ööpäevaringseid töökohti.
Ühistegevus arendaks üksmeelt ja peremehetunnet. Peningi taastaks kodukohana oma väärika ajaloo, suudaks seda ise nautida ja turistidelegi näidata. Praegu kuluks kogu mõisa väljaarendamiseks ligikaudu paarkümmend aastat, mis tähendab, et minu eluajal seda ei juhtu.“
Lisainfot mõisa tegemiste kohta leiab internetiaadressilt http://www.peningimois.page.tl/.
