Anija vallavanem ARVI KAROTAM, kuidas olete 2016. aasta vallaeelarvega rahul?
„Tänavune eelarve on Anija valla jaoks murranguline – investeeringute mahult on see valla ajaloo suurim. Eelarve kogumaht on 5,8 miljonit eurot, investeerida on kavas ligi 3,4 miljonit eurot. Investeeringuteks saame 1,265 miljonit eurot Euroopa Liidu toetust, 30 000 eurot saame Toompea katuseraha. Ka laenuvõimekus on meil olemas ning kavatseme võtta investeeringuteks ka 1miljon eurot laenu.“
Millised on tänavused suurimad investeeringud?
„Investeeringud on enamasti seotud koalitsioonilepinguga, kuid me ei ole jätnud kasutamata ühtki Euroopa Liidu meedet, millest on võimalik saada toetust valla elukeskkonna parandamiseks. Seetõttu on mitu suurt investeeringut ka vallavalitsuse algatatud.
Kõige suurem on raudteejaama juurdepääsuteede projekt. Selle maht on 836 500 eurot, põhiraha saame Ühtekuuluvusfondist. Projekt on valmis, varakevadeks peab olema tehtud hange ehitaja leidmiseks, et siis kohe tööga alustada.
Riigi toel saame sel aastal ehitada Kaunissaare-Kehra kergliiklustee, 606 000 eurost saime riigilt ligi 400 000. Väga suured investeeringud on Kehra staadioni ja Lepatriinu lasteaia täielik renoveerimine. Neid on plaan teha laenu abil. Veel on kavas päris suur hulk väiksemaid investeeringuid.“
Kuidas iseloomustate kogu tänavust eelarvet?
„Anija valla eelarve märksõnad on esiteks investeeringud elukeskkonna parandamisse ehk infrastruktuuri ja teedesse ning teiseks tulevaste põlvede ehk lastega seotud objektidesse. Samas on meie eelarve jätkuvalt konservatiivne. Eelmisel aastal oli ülelaekumine, kuid jätsime eelarve jäägi suures osas käesoleva aasta investeeringute jaoks. Teadsime, et staadioni jaoks on vaja laenu võtta ning alleshoitud raha arvelt peame seda vähem võtma.
Kuigi suure investeeringute mahu juures suurendame ka laenukoormust, jääb see ikka alla lubatud piiri. Laenukoormus võib olla 60 protsenti eelarve mahust, meil on pärast tänavusi laenuvõtmisi 43,3 protsenti ning laenukohustusi peaks aasta lõpus olema 2,5 miljonit eurot. Nii et laenu võtmisel jääb reservi – ka võlakoormuse suurendamisel oleme ikkagi konservatiivsed, laenud on väga põhjalikult läbi kaalutud. Kui on vaja veel võtta laenu, tuleval aastal näiteks Anija mõisa restaureerimise kaasfinantseerimiseks, siis selleks on võimalus olemas.
Kuna miinimumpalk on tõusnud ja usun, et ka meie valla elanike sissetulekud suurenevad, loodame sel aasta saada tulumaksu eelmise aastaga võrreldes 300 000 eurot rohkem. Ka see on konservatiivne prognoos, loodame, et tulumaksu laekub veel rohkem ning saame aasta lõpus teha lisaeelarve.
Püüame valitseda efektiivsemalt, majandada mõistlikult. Näiteks valitsemiskulud vähenevad 2,9 protsenti. Vaba aja, spordi ja kultuuri ning hariduskulud on suuremad kui eelmisel aastal.“
Riigidotatsiooni Anija vald enam ei saa?
„Oleme tõesti jõudnud niisugusele tasemele, et riik meid enam ei doteeri, esimest aastat ei saa me tasandusfondi arvelt enam toetust.“
Inimeste jaoks on alati oluline teede olukord. Millised teed on kavas sel aastal korda teha?
„Enne eelarve vastuvõtmist kinnitas volikogu teehoiukava, kus on kirjas nii tänavused kui järgmisteks aastateks planeeritud investeeringud. Kui eelmisel aastal investeerisime teedesse 240 000 eurot, siis sel aastal 1,5 miljonit eurot. Sellest suurem osa on Euroopa Liidu raha. Üle poole kulub Kehra raudteejaama ühendusteede projektile ning suur osa Kaunissaare-Kehra kergliiklustee ehitamiseks. Peale nende teeme tänavu korda Raudoja-Kosu ehk Härmakosu tee, mis on aastaid olnud raskest läbitav, Kehras Niidu tänava ning Kooli tänav 8 majaesise tee. Maanteeamet on lubanud sellel aastal uuendada Kehras Kose maantee alates Keskuse tänava ristist kuni linnapiirini.
Kui teehooldusrahast jääb üle, siis investeerime selle kindlasti teedeauditi põhjal järgmistesse olulistesse teedesse. Nii nagu tegime eelmisel aastal, kui neli küla said tolmuvaba kattega teelõigud.“
Kas Teil jäi kripeldama midagi, mis sel aastal eelarvesse ei mahtunud?
„Minu soov on, et Kehra saaks tõeliseks vallakeskuseks ja elukeskkond paraneks. Kui meil oleks olnud veel 150 000 eurot, oleksime sel aastal saanud rekonstrueerida linna keskuse sõidutee Kose maanteest kauplusteni. Paraku jääb see järgmisse aastasse. Kahju on, et ei saa sel aastal teha korda noortekeskuse parklat.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside uuendamise ebapiisava järelevalve tõttu jäid mitmed tänavad korralikult taastamata. Seetõttu on Põrgupõhjas ja Ülejõel teid, mis ootavad musta katet, aga küll saame need korda. Sel aastal ei mahtunud väiksemad suurte investeeringute tõttu eelarvesse.“
