Anija vallavanem ARVI KAROTAM, kuidas olete rahul tänavuse vallaeelarvega ning kas see sai julge, realistlik või pigem konservatiivne?
„Mina olen eelarvega rahul. Eelarvet sai menetletud pikalt ning laiapõhjaliselt – arvestasime nii allasutustelt, kogukonnalt kui ka rahvalt tulnud ettepanekuid Kokkuvõtteks võin öelda, et eelarveprojekti koostas küll vallavalitsus, kuid selle tegemisse oli kaasatud palju inimesi ja asutusi.
Anija valla 2015. aasta eelarve on realistlike üldkuludega, konservatiivne ja kokkuhoidev. Eelarve maht on kasvanud võrreldes möödunud aastaga 3,39 protsenti. Põhilised käesoleva aasta eelarvesse kavandatud summad on seotud suuremate lähiaastate investeeringuprojektidega.
Oleme otsustanud jätkata konservatiivset eelarvepoliitikat, jätnud eelarvesse ka reservi. Näiteks ei ole me tänavuse eelarvega ära jaganud 2014. aasta 300 000 euro suurust ülejääki. Hoiame seda Kehra staadioni rekonstrueerimiseks, milleks planeerime lähikuudel lisaeelarve koostamist“
Kui palju erineb vallavalitsuse esitatud eelarveprojekt sellest eelarvest, mille volikogu lõpuks kinnitas ehk kui palju tehti sellesse parandusettepanekuid?
„Tegime enne eelarve volikokku jõudmist põhjaliku eeltöö. Paljud inimesed, kes osalesid eelarve aruteludel, on ka volikogu komisjonide liikmed. Seetõttu komisjonidest väga suuri muudatusettepanekuid ei tulnud.
Viimane teema, mis põhjustas veidi vaidlusi, oli Kehra staadioni rekonstrueerimise kava. Vallavalitsuse ettepanek on kasutada selleks eelmise aasta eelarve ülejääki ning otsustada staadioni ehitus pärast projekteerimist ja ehitushanget, kui selgub investeeringu kogumaksumus. Kuna Anija vallal on olemas laenuvõimekus, siis plaanime staadioni kordategemiseks kaasata ka laenuraha.
Volikogus ja komisjonides arutati põhjalikult ka Anija mõisa tuleviku üle. Nüüdseks on valminud mõisa arenguvisioon koos eskiisprojekti ja teostus-tasuvusuuringuga. Heameel on, et volikogu otsustas toetada Anija mõisakompleksi arengu- ja investeeringukava. Mitmeaastase investeeringu esialgne eelarve on 1,9 miljonit eurot. Omaosaluse suurus selgub pärast Euroopa Liidu fondidest rahastamise võimaluste avanemist.“
Millised on 2015. aasta suuremad investeeringud?
„Investeeringuid on eelarves kokku ligi 800 000 euro eest. Lähiaastatel on kavas Kehra-Kaunissaare kergliiklustee rajamine. Oma eelarvesse oleme selleks kavandanud ligi 95 000 eurot, lisaks taotleme siseministeeriumi kaudu kergliiklusteede rajamise meetmest 400 000 eurot.
Teine suurem investeering on seotud Kehra raudteejaama ning selle ümbruse arendamisega. Taotleme selleks raha majandusministeeriumi kaudu avanevast meetmest raudteepeatuste ühendamiseks erinevate liikumisviisidega. Jaama lähistel vallale ostetud kinnistutel käib praegu lagunemisohtlike hoonete lammutamine, sinna asemele tulevad auto- ja jalgrattaparklad. Kogu projekti maksumus on 1,1 miljonit eurot. See on mitme aasta ettevõtmine, tänavuses eelarves on raudteejaama juurdepääsuteede projekti jaoks üle 83 000 euro.
Kehra staadioni ehituse lõplik hind selgub pärast projekti valmimist ning ehitushangete korraldamist. Staadion tuleb kunstmurukattega, selle ümber korralikud jooksurajad. Loodame veel sel aastal staadioni ehitusega alustada.
Jätkame investeeringuid teede ja tänavate korrashoidu. Selleks on eelarves 99 500 eurot. Lastetare lasteaia fassaadi ja katuslae soojustamiseks on eelarves 48 000 eurot, peale selle on kolme lasteaia peale kokku kavas teha veel rohkem kui 50 000 euro eest investeeringuid.
Anija mõisa restaureerimisprojekti koostamiseks oleme kavandanud 20 000 eurot, Kehra tervisekeskuse renoveerimisprojekti koostamiseks 15 000 eurot. Nende mõlema kordategemiseks on kavas taotleda välisrahastust.
Valla mainekujunduse raames on plaanis suurte sissesõiduteede äärde panna meie turismilogo Anija Eit. Selleks on eelarves 12 000 eurot.“
Kas vallavalitsuse ja allasutuste töötajatele kavandate ka palgatõusu?
„Jah. Nii nagu vallavalitsuses, saavad ka allasutuste töötajad arvestada kuni viieprotsendilise palgatõusuga. Iga töötaja palgatõusu suuruse üle saavad allasutuste juhid ise otsustada. Selleks, et valla elu areneks tuleb inimesi motiveerida, peame arvestama ka inflatsiooni, mis on vahepeal toimunud.“
Kui suur on valla laenukoormus, kas kavatsete veel laenu võtta?
„Laenu võtmisel on vallavalitsus olnud konservatiivne. See võimaldab praegu vajadusel kaasata Euroopa Liidu fondidest toetuse saamiseks laenuraha. 2015. aasta aasta eelarve on koostatud selliselt, et kõikidele objektidele, millele oleme rahataotluse esitanud või kavatseme esitada, saame vajadusel lisada vallapoolse rahastuse. Senine konservatiivne majandamine võimaldab riskivabalt laenu võtta.“
Kas jääb ka kripeldama, et mõni valdkond on eelarves vaeslapse osas ning vajanuks planeeritust rohkem raha?
„Investeeringuteks oleks vaja kindlasti veel rohkem raha, aga samas peame arvestama, et ka haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnad vajavad toetamist. Peaaegu kõikidesse valdkondadesse kavandame sel aastal rohkem raha kui 2014. aasta eelarves. Näiteks vaba aja, kultuuri ja spordi eelarve on 784 000 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga üle 40 000 euro rohkem, hariduskulud suurenevad 31 000 eurot ning sotsiaalvaldkonna kulutused 43 000 eurot.“
