Arutelu Kuusalus – kas riigigümnaasium Ida-Harjusse või hoopis Tallinna piirile

2302

Järgmine kokkusaamine tuleb veebruari keskel, osalema oodatakse haridusministeeriumi kantslerit KALLE KÜTTIST.


Enamik kohalolnutest olid seda meelt, et kooliküsimuses tuleks hakata tegema koostööd.

Kuusalu vallavolikogu hariduskomisjon kutsus jaanuarikuu koosolekule valla koolide ja lasteaedade, vallavalitsuse ning naabervaldade esindajad, et pidada aru omavalitsuste võimaliku koostöö üle koolivõrgu korrastamisel – ees seisab riigis plaanitav haridusreform. Osalenuid oli paarikümne ringis.

Hariduskomisjoni esimees Sulev Valdmaa avas kolmapäeva, 23. jaanuari pärastlõunal Kuusalu rahvamaja teise korruse väikeses saalis koosoleku sõnadega: „Me ei paku täna midagi ega taha osta, soovime teada ja aru saada, missuguses keskkonnas praegu haridusvaldkonnas toimetame.“

Mis hakkab juhtuma?
Vallavanem Urmas Kirtsi tutvustas esmalt Kuusalu valla haridusvõrku praegu ja möödunud sajandi algupoolel. 1920ndate aastate alguses oli valla praegusel alal kokku 12 kooli. Need olid paigutatud nii, et lastel kulus jalgsi kooliminekuks umbes tund. Nüüd sõidetakse bussidega, koolitee on kujunenud keskmiselt kuni poole tunni sõidu pikkuseks.

Ta oli kokku pannud prognoosi 1. klassi minevate laste arvudest kuni aastani 2019 ning gümnaasiumis õppima hakkavatest noortest kuni 2028. Sündivuse tippaasta oli vallas 2010, siis ilmavalgust näinud 104 last hakkavad keskkooli 10. klassis õppima 2026. aastal. Teistel aastatel on gümnaasiumisse minejate arvud väiksemad, jäädes 60-80 vahele.

„Tahame või mitte, laste arv Eestis väheneb, gümnaasiumide reform on põhjendatud. Osad piirkonnad on jäänud elanikest hõredaks, ka Harju maakonnas on elanikkond vähenenud. Julgen arvata, et Harjumaal pole valda ega linna, mis jääks haridusreformist puutumata,“ lausus Kuusalu vallavanem.

Ta esitas kaks võimalikku stsenaariumi. Esiteks variant, kui gümnaasiumite rahastusmudel võimaldab neid omavalitsustel ülal pidada lisakuludeta – Kuusalu, Loksa, Loo ja Kehra gümnaasiumid jäävad.

Teiseks, kui muudatused rahastuses toovad kaasa valdade-linnade kulude olulise kasvu – kõik kohalikud gümnaasiumid suletakse.

Lahendusena pakkus ta piirkondliku gümnaasiumi teket, mida rahastataks ühiselt, sellel oleks piisavalt suur õpilaskodu ning optimaalne koolitransport.

Samas märkis vallavanem, et kui kõik gümnaasiumid riigistatakse ja eraldatakse põhikoolist, tekib küsimus, kas see uus riigigümnaasium hakkab paiknema
Tallinnas või Ida-Harju mõne omavalitsuse territooriumil.

„Kui riigigümnaasium tuleks kusagile Tallinna piirile, millest on ka räägitud, tooks see paratamatult kaasa elanike liikumise pealinna suunas. Kui jääks Ida-Harjusse, ei mõjutaks oluliselt rahvastikurännet. Ainus võimalus reformi mõjusid pehmendada, on naabrite omavaheline koostöö,“ sõnas Urmas Kirtsi.

Jõelähtme ja Anija vald valmis koostööks
Jõelähtme vallavolikogu on vallavanem Andrus Umboja sõnul fikseerinud seisukoha, et vallas tuleb Loo gümnaasium säilitada. Praegune tendents näitab, et väga jõuliselt on laienemas Neeme kool ja lasteaed – sinnakanti kolib järjest elanikke juurde.

„Kuusalu kool on olnud aastaid üsna oluline tõmbekoht ligi poolele territooriumile Jõelähtme vallast – Kostiverest kuni Neeme ja Kaberneemeni. Piirkondliku gümnaasiumi idee väärib kaalumist,“ märkis ta.

Anija abivallavanem Marge Raja tõdes samuti, et paarkümmend õpilast on aastaid käinud Anija valla piiriäärsetest küladest Kuusalu kooli, sama palju ka Raasikule.

„Kehra gümnaasiumil on kaks põhilist omapära. Kehras on palju muukeelset elanikkonda, tugev erisus on see, et alates esimesest klassist on loodud keelekümblusklassid. Teine on asjaolu, et Anija valda läbib raudtee – see on magus maasikas, mis viib osa õpilasi õppima pealinna,“ rääkis ta.

„Anija vallavolikogu on otsustanud, et keelekümblus peab säilima. Pidevalt oleme arutanud, et olukord hariduses muutub, ja lähtunud põhimõttest, et õppimine kodule lähedal gümnaasiumis on peredele mugav.“

Samas kinnitas Marge Raja, et Anija vald on valmis kooliteemat arutama enne, kui ollaksegi fakti ees, et lähim riigigümnaasium asub Lasnamäe serval.

Linnavolikogu esimees Rein Heina kirjeldas, kuidas 2010. aastal liideti Loksal eesti ja vene kool: „Meil on mõte oma gümnaasium säilitada. Kui laevatehasesse hakkab tellimusi ja töötajaid juurde tulema, hakatakse ehk ka Loksale elamispinda soetama. Vaatame, mis saab, kui Kuusalu on koolivõrgu korrastanud ja kui palju Vihula poolt meile võib õpilasi juurde tulla, ning toimetame edasi.“

Kolga kooli direktor Tõnu Valdma nentis, et Vihula volikogu liikmena võib öelda – Vihula piirkonda ei maksa võtta Loksa gümnaasiumi päästerõngana, sest sealsete inimeste tõmbekeskus on Rakvere ning sinna kavandatakse teha riigigümnaasiumi.

Tõnu Valdma lisas, et Kolga hoolekogu on teinud ettepaneku reorganiseerida kool põhikooliks: „Ka Kuusalu gümnaasiumile poleks mõned Kolgast tulevad noored päästerõngaks. Kutsun üles vaatama, mis moodi uuest situatsioonist välja tulla. Loogiline koostööpiirkond võiks olla pool Jõelähtme ja Anija vallast, Loksa linn ja Kuusalu vald.“

Andrus Umboja küsis, kas Kuusalu koolist ei võiks arendada võimalikku riigigümnaasiumit. Samas lisas ta, et Jõelähtme valla rahvale poleks ilmselt suur probleem, kui riigigümnaasium asuks Lasnamäel.

Urmas Kirtsi: „Meie valijatest ei taha keegi seda kuulda, et ees on muutused. Kindlasti ei ole tänane kohtumine tehtud teie veenmiseks, et piirkondlik gümnaasium peaks tulema Kuusallu. Kõigepealt on tarvis kokku leppida koostöös. Seejärel tuleb kõne alla asukoht.“

Jõelähtme vallavanem tegi ettepaneku jätkata arutelu veebruaris ja siis juba Kuusalu keskkoolis, kutsuda osalema riigi esindaja.

Neljapäeval leppis Kuusalu vallavanem kokku, et järgmine kohtumine on 13. veebruaril. Haridusministeeriumi kantsler Kalle Küttis on lubanud sellest osa võtta.