Arukülas räägiti vanemahariduse propageerimisest

1288

Perekeskus Männikäbi kutsus Raasiku valla koolide, lasteaedade esindajad, politseinikud ja valla sotsiaaltöötajad vanemahariduse ümarlauda.

Aruküla perekeskuse Männikäbi vabatahtlik eestvedaja Juta Asuja sõnas, et perekeskus ja valla teised asutused korraldavad mitmeid peredele ja vanematele suunatud koolitusi, kuid vahel juhtub, et üksteise tegevusi dubleeritakse.
Ta rääkis, et koostöö tegevuste planeerimisel on olematu, osalejaid napib: „Meil käivad tihti rääkimas head lektorid, tänu valla ja fondide rahale oleme saanud pakkuda koolitusi praktiliselt tasuta.”
Juta Asuja märkis, et lapsevanematele on tohutud ootused ja nõudmised, kuid toetusvõrgustik kaootiline ja suunatud peredele, kellel juba on probleemid, mis vajavad kiiret sekkumist, ennetav töö vanemate ja perekondadega on aga jäänud tagaplaanile.
Ta sõnas, et 3 aastat vabatahtlikku tööd perekeskuses leidis ta koos aktiivsete lapsevanematega, et mõnikord on võimalik probleeme ennetada, kui vanemad saaksid õigeaegselt toetust: „Ka juba tekkinud probleeme saab tõhusamalt lahendada, kui erinevad osapooled teevad koostööd.”
Neljapäeval, 10. märtsil oli Arukülas esimene vanemahariduse ümarlaud, kus osalesid Juta Asuja, abivallavanem Ardo Niinre, Liivi Puumets ja Anu Nõlve valla sotsiaalosakonnast, Kristo Tamsalu ja Teili Piiskoppel politseist, Piia Otti ja Katrin Priivits Aruküla lasteaiast, Meriliis Kivila, kes esindas waldorfkooli ja -lasteaeda ja Garina Toomingas Aruküla Kultuuriseltsist. Kutsed olid saadetud ka teistesse koolidesse-lasteaedadesse.
Ardo Niinret: „Lapsevanemaks saadakse sageli väga äkki. Esialgu on paljud lapsevanemad kindlasti segaduses ning vajavad tuge. Paraku tuleb muresid igas vanuses lastega – väiksed lapsed, väiksed mured, suurtel suured mured. Süstemaatilist koolitust ja tuge vanematele aga pole ning nii juhtub, et teistel tuleb hakata tegelema laste käitumisprobleemidega.“
Aruküla lasteaia eripedagoog Katrin Priivits ütles, et kindlasti peaks viima vanemateni rohkem teadmisi, mis puututab nende lapsi.
Õppealajuhataja Piia Otti lisas, et ümarlauast võiks saada tore traditsioon: „Võiks olla nii, et valla allasutused tulevad augustis kokku ning arutavad läbi koolitusplaani teemad, ajad ja esinejad, et need ei kattuks. Saaks ju kokku leppida, kes ja millal koolituse korraldab ning kutsuda sinna ka teiste koolide-lasteaedade lapsevanemaid ja töötajaid.“
Garina Toomingas sõnas, et talle on vanemahariduse puhul tähtis, et perekonniti käiakse koos kultuuriüritustel ning leiaksid endale sobivat meelelahutust, trenne, etendusi, kontserte: „Hea emotsioon sellest tegevusest kandub vanematelt lastele ja vastupidi.“
Koostöö vajalikkust rõhutas ka Meriliis Kivila Aruküla waldorflasteaiast: „See ei tasu ära, kui igaüks nokitseb ise. Tuleb mõelda, kuidas paremini vanemateni jõuda ning neid toetada.“
Osalejad leppisid kokku, et koolituskalender võiks olla üle-vallaline ning avalikult nähtaval, et kellel on huvi, leiaks võimaluse tulla, kuhu soovib.
Juta Asuja rääkis, et ennetava töö jaoks kipub alati jääma vähe aega, sest igapäevatööd on vaja olemasolevad probleemid on vaja lahendada kiiremini: „Lapsevanematel on aga vaja teadmisi, kuidas toetada lapse arengut ja kuidas ise rasketes olukordades käituda. Keegi meist pole sündinud lapsevanemaks ja enamik peab seda õppima.“
Ta lisas, et väikeses asulas pole mõtet tegevusi dubleerida, mõni valdkond võib jääda hoopis katmata: „Kui näiteks lasteaial pole võimalust koolitajat kõrge hinna tõttu kutsuda, aga vajadust on, saaksime meie perekeskusega appi tulla ja kirjutada projekt või aidata leida mõni muu viis, sihtrühm on ju sama.“
Meriliis Kivila rääkis, et waldorfkoolis toimub lapsevanemate kool: „See pole mõeldud ainult meie lapsevanematele, teema puudutab kõiki, kelle lapsed on koolimineku eas. Tullakse kuulama isegi Tallinnast, aga Arukülast on ainult meie kooli rahvas.“
Ta lausus, et perekeskus võiks olla vanemahariduse koolituste koordinaator ja ühendaja, sest waldorfkooli lapsevanem võib-olla tavalasteaeda koolitusele ei kipu ning vastupidi, perekeskus oleks aga neutraalne pind kõigile.
Teili Piiskoppel ja Kristo Tamsalu kinnitasid, et nemad võivad tulla rääkima, kui kutsutakse. Politseist on antud neile aasta ennetusplaan, mis teemadel tuleks teha koolides ja lasteaedades loenguid. Nad laususid, et kui aga on endale välja pakkuda mõni huvitav teema, tuleks teada anda ja kutsuda.
Esimese ühistegevusena otsustati korraldada sel kevadel kohtumine kooliminevate laste vanematele, kus saavad piirkonna koolid end tutvustada ja vanemad saaksid ülevaate valla koolidest. Plaanis on teha ka vestlusring, kus räägitakse, kuidas toetada kooliminevat last. Siiani on tehtud selliseid kohtumisi igas lasteaias eraldi.
Juta Asuja: „Spordipäev on üle valla, miks mitte liikuda vanemaharidusega samas suunas.“
Anu Nõlve lisas, et vallas on erinevaid pedagoogikaid ja lähenemisi, aga lapsed on ikka samasugused: „Iga kool võiks tutvustada oma plusse ja miinuseid. See ei täheda, et koolid peaksid omavahel konkureerima. Selle tarbeks võiks olla eraldi päev, kus on koos valla kõik lapsevanemad, kelle lapsed on alustamas kooliteed.“

Eelmine artikkelValgejõe sild on remondis
Järgmine artikkelLÜÜ-TÜRRi mehed kutsusid naised esimest korda lauluõhtule