Raasiku vallavolikogu kahe viimatise istungi päevakorras on olnud arutelu Aruküla piiride muutmisest – aleviku laiendamisest nii, et selle koosseisu kuuluksid ka Järsi, Kurgla, Kalesi ja Igavere küla osad äärealad. Möödunud nädalal toimunud vallavolikogu istungil tutvustati kaarti, millele olid joonistatud Aruküla võimalikud uued piirid. Aleviku koosseisu olid haaratud lähikülade uued tiheasustusalad, samuti kohad, kuhu arendajad on planeerinud uusi elamupiirkondi.
Volikogu ei ole piiride muutmise kohta teinud veel ühtegi otsust. 10. septembri istungil selgitas vallavalitsuse haldus- ja ehitusosakonna juhataja Riina Rand, et vallavalitsus esitab piiride muutmise eelnõu volikogule pärast seda, kui kaardid ja kirjeldus asulate vaheliste lahkmejoonte muutmise ettepanekuga on maa-ametis ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumis üle vaadatud. Seejärel on volikogul võimalik teha otsus Aruküla aleviku ja lähikülade piiride muutmise algatamise kohta. Kui piiride muutmine otsustatakse algatada, on avaliku menetlusprotsessi ajal kõigil inimestel võimalik osaleda avalikul arutelul ning esitada oma arvamusi ja ettepanekuid.
Ettepanek valla üldplaneeringust
Aruküla aleviku piiride muutmise tõstatas vallavalitsus esimest korda poolteist aastat tagasi, mullu kevadel.
„Ettepanek muuta asustusüksuste piire on Raasiku valla üldplaneeringus. Seal on ka kirjas, millised võiksid olla Aruküla piirid,“ ütles vallavalitsuse haldus- ja ehitusosakonna juhataja.
Valla 2020. aastal kehtestatud üldplaneeringus on ettepanek muuta aleviku ja külade vahelisi piire selliselt, et asustusüksused oleksid kompaktsed, sidusad ning järgiksid muutuvat asustusstruktuuri. Teisisõnu – üldplaneeringus on ettepanek liita Aruküla koosseisu selle naabrusesse küladesse tekkinud tiheasustusega alad.
Riina Rand märkis, et möödunud aastal jäi teema soiku, sest volikogu planeeringute- ja keskkonnakomisjon pidas ettepanekut liiga ambitsioonikaks ja lükkas tagasi.
Komisjoni koosoleku 3. mai 2023 protokollis on kirjas, et toimus elav arutelu, kuid komisjonile jäi selgusetuks ettepaneku motiiv. Samuti märgiti, et teemat pole arutatud külaseltsidega ning asula piiride muutmisega muutuksid ka ehitustingimused – üldplaneering lubab näiteks ehitada alevikesse kortermaju, küladesse mitte.
Käesoleva aasta alguses võeti Aruküla piiride teema planeeringute- ja keskkonnakomisjoni liikmete initsiatiivil uuesti kõne alla. 30. aprillil oli see esimest korda komisjoni koosoleku päevakorras. Arutati, et üldplaneeringus välja pakutud piiride muudatusettepanekud on tehtud 2018. aasta olukorra põhjal, nüüd peaks lähtuma praegusest olukorrast – kuhu on elamuarenduse planeeringutega jõutud. Vallavalitsusele tehti ülesandeks esitada komisjoni järgmisele istungile esialgne kava piiride muutmiseks seal, kus on planeerimisel elamuarendus.
Pärast seda on Aruküla laiendamise teemat komisjonis arutatud kokku neljal korral. Vallavalitsus konsulteeris vahepeal regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga ning sai vastuse, et asustusüksuste piiride muutmisega ei muutu ehitustingimused. See tähendab, et kuhu ei või korrus- või ridamaju ehitada praegu, ei või seda ka pärast piiride muutumist. Ehitustingimuste muutmiseks tuleb muuta valla üldplaneeringut.
Vallavolikogu istungil küsiti, mis mõtet on üldse vallaametnikke sellega koormata, kui piiride muutmisest ei ole mingit kasu.
Riina Rand vastas, et peamine põhjus on üldplaneeringus kirjas – et asulad oleksid kompaktsed ja sidusamad ning arvestaksid asustustihedust. Ta lisas, et kindlasti on ka kinnisvaraarendajatel alevikus arendamine atraktiivsem.
Volikogu planeeringute- ja keskkonnakomisjoni esimees Andre Sepp leidis, et vallavalitsus tegi õigesti, kui esitas ettepaneku Aruküla aleviku piiride laiendamiseks. Ta märkis, kuna elamuarendused on peamiselt asula praegustest piiridest väljaspool, siis Aruküla elanike arv ei kasva, vaid väheneb.