Arukülas tuleb taaskasutusmoesõu

735

Aruküla Kultuuriseltsi juht GARINA TOOMINGAS soovib propageerida 20. mail Aruküla põhikoolis korraldatava moeetendusega heategevust ja keskkonnasäästu.

„Ettevõtmise põhiline osa on moesõu, aga sel on veel mitu funktsiooni ja eesmärki: saada koolile tikkimismasin ning populariseerida heategevust ja taaskasutuspõhimõtteid,“ selgitas Garina Toomingas.

Tikkimismasina maksumus võib olla 3200-4500 eurot (umbes 50 000-70 000 krooni), selle osaliseks rahastamiseks esitab Aruküla Kultuuriselts 1. aprilliks Kohaliku Omaalgatuse Programmile taotluse 1600 eurole, osa plaanitakse saada moeetenduse päeval Aruküla koolis korraldatavast õpilaste käsitöömüügist.

„Otsime ka muid finantseerimisvõimalusi. Tikkimismasinat on tarvis mitte ainult koolile, vaid tervele kohalikule kogukonnale käsitöövõimaluste avardamiseks.
Noored ei julge sageli oma mina välja tuua ja omanäoliselt riides käia. Aga kui täiskasvanud osalevad koos nendega ka kooli õppetöö välistes tegevustes, siis selline koostöö lastevanematega on väga teretulnud,“ rääkis Garina Toomingas.

Kultuuriseltsi juht ütles, et ootab aprillikuu jooksul Raasiku valla kõiki loovaid inimesi oma ideedega moesõud toetama, tingimus on taaskasutusprintsiip. Kes rõivaid esitlevad, on moeloojate endi valida.

Garina Toomingase sõnul on Aruküla kooli 8.-9. klassi kümmekond tüdrukut käsitööõpetaja Krista Kuuse juhendamisel loonud moesõuks taaskasutusmoodi alates jaanuarikuust, ülejäänutele on jagatud modellirollid. Oma kollektsiooni on looma asunud ka mõni 6.-7. klassi neiu. Kasutatud riideid ja materjale lisaelementide valmistamiseks ostsid kokku nii õpetaja Krista Kuusk kui Garina Toomingas, ka tõid õpilased oma kodudest seisma jäänud korralikke rõivaid.

„Lisades kasutatud riietele oskuslikult näiteks tikitud detaile, oleme teinud keskkonnale heateo, kasutanud leidlikult ära midagi vana. Osalejad peaksid saatma oma rõivadisaini juurde foto ka sellest, milline oli algmaterjal, et võrdlusmoment tuleks võimalikult efektselt välja, julgustaks teisi hindama taaskasutusdisaini. Saaksime suurelt ekraanilt näidata kontrasti „enne ja nüüd“,“ ütles Garina Toomingas.

Eelmine artikkelVäljakutse Peterburi maanteele
Järgmine artikkelRaasiku valla veemajandusprojekt ootab lumesula