Kuulati riigimehe 1938. aastal peetud kõnet ja vaadati vanu filmikaadreid.
Möödunud teisipäeva pärastlõunal oli Arukülas Hellema talus ja mõisas pidupäev. Tähistati kunagise taluperemehe, Eesti sõjaeelse riigimehe Kaarel Eenpalu sünniaastapäeva. Taluõue oli kogunenud üle saja inimese, teiste hulgas saadikute korpuse vanem, Läti suursaadik Eestis Kārlis Eihenbaums, poliitik ja diplomaat Trivimi Velliste ning endine siseminister Marko Pomerants.
Külalisi tervitas Kaarel Eenpalu lapselaps, Hellema talu perenaine Anne Eenpalu, kes meenutas, et tema vanaisa jõudis oma elu jooksul korda saata väga palju. Esimest korda sai Kaarel Eenpalu siseministriks 32aastaselt. Kaarel Eenpalu jõudis olla riigivanem, riigikogu esimees, peaminister, kaheksakordne siseminister, riigikontrolör ning ühtlasi ka Eesti politsei ja piirivalve rajaja.
„Kui vanaisa 54aastaselt Venemaal vangilaagris suri, olid tema viimased sõnad: „Kas tõesti ei ole paremat korraldust“,“ kõneles Anne Eenpalu.
Läti suursaadik Kārlis Eihenbaums tervitas külalisi ja sõnas, et Eestil ning Lätil on olnud ühine minevik ja avaldas lootust, et kahel riigil on ka ühine tulevik.
Anne Eenpalu poeg Ivo Eenpalu heiskas Eesti lipu, seejärel asetati lilled Kaarel Eenpalu abikaasa Linda Eenpalu büsti juurde. Hellema talu aeda istutati MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum kingitud kuusk. Maitsti suupisteid ja suunduti kontsert-aktusele Aruküla mõisa.
Kontserdi alguses oli külalistel harukordne võimalus kuulata lindistust Kaarel Eenpalu 1938. aasta maikuus peetud kõnest. Anne Eenpalu tunnistas, et kuulis oma vanaisa häält esmakordselt poolteist aastat tagasi.
Trivimi Velliste tõi Kaarel Eenpalu teenetena välja nimede eestistamise algatuse, mille tähtsust kiputakse tänapäeval unustama. Ka riigimees ise kandis kuni 1935 aastani saksapärast nime Karl-August Einbund. Veel algatas Kaarel Eenpalu riigilipu heiskamise koduõuedes.
„Võib öelda, et just siin, Hellema talus, sai alguse sinimustvalge heiskamine koduõues,“ lausus Trivimi Velliste.
Ta meenutas Kaarel Eenpalu teeneid Raamatu Aasta algatajana. 1935. aastal möödus 400 aastat teadaolevalt esimese eestikeelse raamatu sünnist.
Raamatuid hakati trükkima senisest rohkem. Nende välimus muutus väga ilusaks. Kaupmehed sõitsid ringi, müües raamatuid taludesse.
„Eesti ajaloo uurimises on teistest enam esile tõstetud nelja meest – Konstantin Pätsi, Jaan Tõnissoni, Jaan Poskat ja Johan Laidoneri. Arvan, et peaksime ka Kaarel Eenpalust senisest rohkem rääkima,“ sõnas Trivimi Velliste.
Anne Eenpalu jutustas loo, kuidas kord jäi üks poiss Kaarel Eenpalule varastamisega vahele. Riigimees uuris poisilt, miks ta varastab. Poiss vastas, et pere on vaene ja kodus ei ole süüa. Kaarel Eenpalu uuris järele, kas poiss räägib tõtt. Selgus, et isa oli perekonna hüljanud ja toime tulla oli tõesti raske. Riigimees võttis selle pere enda hoole alla.
Kontsert-aktusel pakkusid muusikalisi vahepalasid Aruküla Huvikooli Pääsulind puhkpilliansambel, Ave Kumpase laululapsed ning Viimsi Püha Jaakobi koguduse kammerkoor.
Kui kontsert algas Kaarel Eenpalu kõne kuulamisega, siis lõpus näidati filmikaadreid temast Raamatu Aasta avamisel kõnet pidamas.
Anne Eenpalu meenutas aegu, kui tõe rääkimine vanaisast oli keelatud: „Nüüd saame vabalt rääkida. Kaarel Eenpalu on öelnud, et eurooplane olla on õpitav, kuid eestlaseks olemine on palju raskem. Hoiame seda vabaduse aaret, mis meile on antud.“
