Aruküla Vabakooli Selts (AVS) esitas Raasiku vallavalitsusele ja -volikogule lisaruumide rentimiseks taotluse, mida ei rahuldatud.
Kahes erinevas taotluses paluti ruume nii käsitöökoja loomiseks kui ka kooli ülaastme avamiseks. Raasiku vallavolikogu 9. veebruari istungil otsustati taotlused suunata komisjonidele arutamiseks. Esimesena tutvus avaldustega kultuuri-, haridus- ja spordikomisjon, mis otsustas 17. veebruaril, et AVS saab jätkata seniste käsitöökoja ruumide kasutamist, kuid ülaastme avamiseks soovitud ruume seltsile ei anta.
Käsitööklassis tegevus käib
Aruküla Vabakooli Seltsi tegevjuht Maret Meigo rääkis, et praegu tegutseb käsitööklass Aruküla mõisa kõrval asuva hoone esimese korruse ruumides. Tema sõnul oli aga AVSi soov saada enda kasutusse kogu esimene korrus, et seal avada käsitöökoda kõigile huvilistele.
Raasiku vallavalitsuse kultuuri- ja haridusspetsialist Ardo Niinre ütles, et kõrvalruumides on sees rentnik, leping kestab, mistõttu ei ole võimalik ruume kellelegi teisele anda.
Waldorfkooli kasutuses olevates ruumides toimuvad käsitöötunnid ning Aruküla huvialakeskuse Pääsulind kunstitunnid. Veel õpetatakse seal täiskasvanutele maalimist ja viltimist.
Maret Meigo rääkis, et laienemise korral oli plaanis tutvustada Aruküla inimestele ka teisi käsitöövaldkondi, näiteks kangastelgedel kudumist.
Tegevjuht leidis komisjoni otsust kommenteerides, et küsimus ei ole selles, kes ruume kasutab, vaid, et valla elu muutuks elavamaks: „Nüüd pöördutakse vanemate asjade poole tagasi, viltimine on väga populaarne. Valda tuleb juurde noori inimesi, kes kindlasti tahaksid kohapeal millegagi tegeleda. Me ei taha, et Aruküla muutuks magalaks.“
Waldorfkoolile oma gümnaasiumiosa
Waldorfkool tahab Arukülas avada ülaastet ehk gümnaasiumi, milleks taotleti vallavolikogult luba rentida neid lasteaia ruume, kus praegu tegutsevad Aruküla põhikooli algklassid. Maret Meigo selgitas, et uue koolimaja avamisel jääb osa lasteaiaruume tühjaks.
Raasiku vallavolikogu kultuuri-, haridus- ja spordikomisjoni esimees Juhan Trump ütles, et komisjon otsustas mitte anda nõusolekut ruumide kasutamiseks, sest neid võib lasteaial vaja minna. Tema sõnul tahtis AVS sõlmida 3-aastast rendilepingut, kuid selle aja möödudes leidub ehk raha, et ruumid lasteaiarühmadeks välja ehitada.
„Kui kolme aasta pärast on waldorfkoolis gümnaasium välja arendatud ning siis rendileping lõppeks ja vald hakkaks neid ruume kasutama, on vaja kindlustada, et koolil oleks koht, kuhu minna. Vastasel juhul jääb vald süüdi, et on lapsed tänavale tõstnud,“ selgitas Juhan Trump.
Maret Meigo rääkis, et Aruküla waldorfkooli ülaaste ei jää avamata. Millal see juhtuda võiks, see selgub tulevikus. Eesmärk oli avada ülaaste selle aasta esimesel septembril. Tegevjuhi sõnul on olemas nii õpetajad kui ka lapsed, kes tahaksid waldorfkooli ülaastmes haridusteed jätkata.
Eestis on üks waldorfgümnaasium
Eestis tegutseb kuus waldorfkooli, neist vaid üks on gümnaasium, mis asub Tartus. Maret Meigo sõnul on lapsevanemad huvitatud, et lapsed jätkaks haridusteed waldorfkoolis, kuid paljudel ei ole võimalust oma lapsi Tartusse saata. Seetõttu on vajalik gümnaasiumi avamine Põhja-Eestis.
„Küsimus ei ole selles, et nad ei saaks tavakoolis hakkama. Gümnaasiumis pakume lastele lisaks akadeemilistele teadmistele ka konkreetseid oskusi. Seni on Arukülast Tartusse läinud 5 õpilast. Kuna seal puudub ühiselamu, tuleb peredel endil leida lapsele sobiv elukoht.“
Tegevjuht rääkis, et Põhja-Eesti kolmest waldorfkoolist on Aruküla kool kõige kaugemale jõudnud, mistõttu oleks sobilik gümnaasium avada just siin.
„Meil olid valla suhtes kõrged ootused, kuid tuleb arvestada, et suured asjad saavad sündida siis, kui aeg on selleks küps. Oleme pettunud, et vald ei näe arenguid. Järelikult on meil vaja ennast tõestada,“ ütles Maret Meigo.
Aruküla Vabas Waldorfkoolis õpib 68 õpilast, neist pooled on Tallinnast. Õppetöö toimub liitklassides. Kooli õuel paiknevas hoones tegutseb waldorflasteaed, kus on üks 2- kuni 7-aastastest lastest koosnev liitrühm.
