Aruküla lasteaed Rukkilill pidas 30. sünnipäeva

4400

Juubelikontserdil esitati lavastus sellest, kuidas lasteaed sai Rukkilille nime.


Lasteaia juubelilavastus „Rukkilille lasteaia lugu“. Foto Ülo Udumäe

Aruküla lasteaial möödus tegus nädal, tähistati juubelit. Rukkilille 30. sünnipäeva puhul toimus rida erinevaid ettevõtmisi lastele, õpetajatele, lapsevanematele ja teistele koostööpartneritele. Õpetajatele olid kunsti- ja väärtuskoolitused. Lastele tulid külla mustkunstnik ning Tipp ja Täpp. Reedel oli lasteaia saalis pidulik aktus.

Sünnipäev kulmineerus laupäevase heategevusliku kontserdiga Aruküla rahvamajas, kus lapsevanemad müüsid taastatud toole ja lasteaia logoga T-särke, tegid kohviku, et koguda raha Rukkilille õuesõppe-paviljoni ehitamiseks.
Lasteaia fuajees oli näitus laste kunstitöödest.

Rukkilill eile ja täna
Rukkilill avati Arukülas 1983. aastal.

Staažikaimad õpetajad Ljubov Aljasmäe ja Mare Jutta on töötanud seal algusest peale. Nad meenutasid, kuidas lasteaed avati.

Mare Jutta: „Mäletan, kui lasteaed 24. veebruaril avati, oli ilus ja päikeseline päev. Väga pidulik, me olime kõik kärtspunastes volangidega põlledes. Harjumaa lehes ilmus veel pilt. See oleks nagu eile olnud.“

Ljubov Aljasmäe lisas, et alustati 9 rühmaga: „Praegu on Rukkililles 10 rühma, aga vahepeal olid aastad, mil meil oli ainult neli rühma.“

Mõlemad prouad, kes tähistavad käesoleval aastal 60. sünnipäeva, õpetavad aiarühmade lapsi ning kiidavad oma tööd: „Oleme lasteaia raudvara. See amet hoiab hinge noorena. Lapsed annavad nii palju optimismi ja rõõmu. Iga päev on erinev, ei midagi üksluist.“

Mare Jutta, kes töötas enne Rukkilille lasteaeda tulekut joonestajana, kinnitas, et tegi ametit vahetades õige valiku. Laua taga istumine talle ei meeldinud, õpetaja amet ei ole aga kordagi ära tüüdanud ning tekitanud tahtmist mujale minna.

Õpetajate arvates on 30 aasta jooksul muutunud nii lasteaed kui lapsed: „Kui varem olid Aruküla lapsed rohkem nagu maalapsed, siis nüüd on nad pigem juba linnalaste moodi.“ Lasteaed on nende hinnangul lapsesõbralikum kui vanasti ning lapsed avatumad suhtlejad ja julgemad küsijad.

Kui varem tuli õpetajatel väga palju ise välja mõelda ja teha, siis enam ei ole probleemi õppevahendite hankimisega. Praegu ootavad õpetajad, et lasteaed saaks viimaks täielikult remonditud.

„Nii palju on veel vaja teha. Suur asi on, et lasteaed saab eraldi muusikatoa,“ ütles Ljubov Aljasmäe.

Mare Jutta sõnas, et igatseb taga basseini, mis oli kunagi lasteaia hoovis: „See oli nii tore. Suvel said lapsed jalgupidi sees sulistada.“

Lasteaia direktor KARIN REISKA ostis lapsevanema tehtud Lotte tegelastega tooli.
Lasteaia direktor KARIN REISKA ostis lapsevanema tehtud Lotte tegelastega tooli.

Ühine panus
Laupäeval toimunud heategevuskontserdiga koguti 1470 eurot. Jätkub T-särgi müük ning õuepaviljoni soetamist on toetanud paljud Aruküla ja Raasiku aleviku ettevõtted.

Direktor Karin Reiska: „Kavas on tellida puidust paviljon, mis on vajalik õuesõppe läbiviimiseks. Varjualuseid on praegu vähe ja kõikidele rühmadele ei jagu. Lisaks meeldivad sellised majakesed lastele.“

Heategevuskontserdil esitatud näidendis „Rukkilille lasteaia lugu” osalesid kõik õpetajad ja lapsed.

Lavastuse autor õppealajuhataja Piia Otti sõnas, et inspiratsioon näidata, kuidas Rukkilill sai nime, tuli sellest, et 2011. aastal anti lasteaia kõikidele rühmadele lillede nimed. Näidendis olid õpetajad kehastunud lilledeks ning lapsed putukateks ja loomadeks. Lugu rääkis sellest, kuidas lasteaed sai oma nime lille järgi, kes oli teistest tagasihoidlikum, aga kõikide vastu hea ja sõbralik. Näidendi laulud ja tantsud õpetasid muusikaõpetaja Anžella Veelmaa ja liikumisõpetaja Tiina Raude. Kostüümid tegi lasteaia õmbleja Ene Hert, kes on Rukkililles töötanud 28 aastat.

Lapsevanemad andsid ettevõtmise õnnestumisse oma panuse. Lasteaia direktoril Karin Reiskal tuli mõte, et osavate kätega lapsevanemad teeksid korda vanad lastetoolid ja need heategevuseks maha müüa.

Toole on abstraktsete mustritega ja piltidega ning kõikvõimalikes erinevates värvides. Osa lapsevanemaid ostsid endatehtud toolid ise ära, teised müüsid neid rahvamaja parketisaalis. Peale selle organiseerisid lapsevanemad kohviku, mille tulu läks samuti lasteaia heaks.

Karin Reiska kiitis koostööd: „Lapsevanemad on meid alati ja igati toetanud. Ka meie oma kollektiiv tegutseb ühise eesmärgi nimel ja kui on hea idee, siis tulevad kõik kaasa.“

Rukkililles 185 last ja 49 töötajat
Praegu käib Rukkililles 185 last ning töötab 49 inimest, kellest 25 on õpetajad. Koosseisu poolest on see Raasiku valla suurim haridusasutus. Positiivseks peab lasteaia direktor Karin Reiska seda, et osa hoonest on juba remonditud. Tänu osalisele fassaadisoojustusele on majas talvel tunduvalt soojem.
Peamine murekoht on aga see, et kõikidele soovijatele ei jagu sõimerühmades kohti. 2011. ja 2012. aastal avati kummalgi üks sõimerühm. Järgmisel aastal oleks vaja veel üht sõimerühma.