Aprillis algatas Raasiku vallavolikogu uue alajaama detailplaneeringu.
Planeering algatati Eesti Energia tütarettevõtte OÜ Põhivõrk taotlusel ning see hõlmab mitut maaüksust Järsi külas, kokku umbes 80 hektarit. Detailplaneeringu eesmärk on olemasoleva alajaama demonteerimine, uue alajaama planeerimine, kaherealise 330 kV õhuliini rajamine, ehituseskiisi koostamine, juurdepääsuteede lahendamine, heakorra- ja keskkonnakaitse tagamine.
Raasiku valla maakorraldaja Anne Varbla selgitas, et uus alajaam soovitakse rajada põllule, mis asub maantee ääres praeguse alajaama ja vene kiriku vahelisel alal.
Uut alajaama kavandatakse seetõttu, et senine, 1967. aastal ehitatud alajaam, on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, seadmed tehniliselt halvas seisukorras ning 1970ndatel aastatel paigaldatud suure õlimahuga võimsuslülitite õlikogumissüsteemid ei vasta tänapäevastele keskkonnakaitsenõuetele. Spetsialistide hinnangul võib aastatel 2010-2014 tekkida Aruküla jaama autotrafode ülekoormus. Kuna jaotla ehituskonstruktsioonid on halvas seisukorras, on plaan asendada olemasolev juhtimishoone uuega.
OÜl Põhivõrk on kavas Aruküla praegune alajaam demonteerida ja ehitada põllu peale uus. Veel soovitakse sinna ehitada uus kaheahelaline 13-kilomeetrine kõrgepinge õhuliin.
Aruküla alajaam on üks kolmest suuremast sõlmpunktist Tallinna lähiümbruse energiasüsteemis. Umbes samalaadne alajaam on viimati ehitatud Harkusse.
„Kui Põhivõrk meie poole pöördus, soovisime neilt kõigepealt maaomanike nõusolekut,“ sõnas maakorraldaja.
Nüüdseks on olemas notariaalsed lepingud kõigi maaomanikega, kelle maid see planeering hakkab hõlmama. Osa maad kuulub eraisikule, osa on riigi omandis ning antud põllumaana kasutusvaldusse. Hiljem on Põhivõrgul kavas need maad võõrandada,“ ütles Anne Varbla.
Vallavalitsus andis detailplaneeringu algatamise volikogu otsustada, kuna tegemist on valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
„Üldplaneeringu järgi on tegemist maatulundusmaaga. Kui üldplaneeringut 2005. aastal koostasime, ei teadnud, et plaan on rajada uus alajaam. Rae valla üldplaneeringus on see juba sees – meie vallast edasi lähevad kõrgepingeliinid Rae valda,“ rääkis Anne Varbla.
Vallavalitsus algatas planeeringu juurde ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise: „Pidasime seda vajalikuks, kuna planeeringuala on väga suur ning sinna kavandatakse tegevust, millel on eeldatavasti väga olulised mõjud keskkonnale.“
Keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) peab välja selgitama detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud olulised keskkonnamõjud ja nende ulatuse ning pakkuma meetmeid negatiivsete mõjude leevendamiseks.
Kui keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm valmis, läheb see avalikustamisele, hiljem avalikustatakse ka KSH lõpparuanne.
Raimond Truus Eesti Energia Võrguehituse ASist kinnitas Sõnumitoojale, et uus alajaam peaks inimesi tunduvalt vähem häirima kui senine: „Kuna praeguse alajaama seadmed on vanad, võivad need mõne aja pärast muutuda ohtlikuks. Uus alajaam ümbruskonda kindlasti ei halvenda, see tuleb elamutest kaugemale kui senine ning müratasemelt kindlasti vaiksem.“
Kavakohaselt peaksid uue alajaama ehitustööd algama 2011. ning see peaks valmima 2013. aastal.
