Ansambli Vitamiin solistina tuntuks saanud RAUL SEPPER Arukülast andis 80ndatel eri paigus sadu kontserte aastas.
Raul Sepper sündis 1951. aasta aprillikuus ja elas 1972. aastani Arukülas, kuhu ta poolteist aastat tagasi taas kanda kinnitas.
1956. aastast on Sepperite pere elanud Aruküla männikus oma majas. Raul Sepperist aasta vanem vend Alar Sepper on alevikus tuntud Aruküla Muinsuskaitseseltsi esimehena.
Aruküla koolis käis Raul Sepper 6 aastat. Siiani on tal meeles tollal koos käinud külameeste ansambli esinemised, mida tema sõnul oli vähemalt kord kuus.
„Aruküla rahvamajas käis koos külabänd, kus mängisid Peep Saarniit, Ott Tammaru, Tõnis Pärt ja Mait Eelrand. Peep Saarniidu bassimäng pidi mulle ikka mingit erilist muljet avaldama, sest olles kuulnud nende esinemist, ütlesin hiljem tihti, et tahaks hirmsasti bassimeheks saada.“
Lähemalt tegi Raul Sepper muusikaga tutvust Tallinna 16. keskkooli 7. klassi astudes.
„Uues koolis oli bänd Mikronid, kus mu paralleelklassivend bassi mängis. Tema lubas mul esimest korda pilli käes hoida, temalt sain ka esimesed õpetused,“ meenutas muusik.
Oma kitarr valmis puidutöökojas
„1967. aasta suvel, kui töötasin Aruküla puidutöökojas, sain valmis oma esimese isikliku basskitarri. Töökojas jäid kõik õhtuti midagi endale meisterdama. Mina tegin kitarri, pilliparandusest sain ka krihvid peale ja klaverivabrikust nihverdati mulle keeled,“ meenutas Raul Sepper.
„Aasta hiljem ajasime kokku kohaliku bändi, kuhu kuulusid lauljana Mait Eelrand, trummarina Jaan Kaljas ja bassimängijana mina.“
Solistihäält proovis Raul Sepper esimest korda Raasiku bändis Rüblikud.
Raul Sepperi sõnul tutvus ta Aruküla rahvamajas pilli harjutades ka Rein Rannapiga, kelle vanavanemad tol ajal Arukülas elasid ja kelle juures noor helilooja puhkas.
„Saime kohe hea kontakti. Hiljem, kui ta minu juures külas käis ning kuulis mind pilli harjutamas ja kaasa laulmas, tegi ta ettepaneku, et on plaanis üks bänd kokku ajada, küsis, kas ma ei tahaks solistiks tulla. Olin nõus. Tegu oli bändiga Pop-Ruja.“
Ansambel tuli kokku 1971. aastal kahe solistiga, peale Raul Sepperi laulis bändis ka Urmas Alender.
„Esimesena tegime kaht lugu, mis kohe linti võeti – Urmas Alender laulis „Nii vaikseks kõik on jäänud“ ja mina „Need ei vaata tagasi.“ Sealt ongi pärit mu esimene lindistus,“ rääkis Raul Sepper.
Tuntav tasemevahe sundis aga Raul Sepperi sõnul teda Ruja koosseisust eemalduma.
Vitamiini kokkuajaja
Raul Sepper peab just ennast ansambli Vitamiin tuntuks saanud kollektiivi kokkukutsujaks. Tema sõnul sai see teoks läbi Vana-Toomase asendusbändi, mis restoranis Vana-Toomas nädala sees põhibändile ühe vaba päeva andis ja kus Raul Sepper töötas.
„Vana-Toomases käis meid kuulamas ka Eino Baskin, kes otsis oma etendusse bändi. Meid kutsutigi, saime filharmoonia palgale. Tegime Baskiniga koos 130 etendust, töömaht oli suur ja Peeter Remma ei pidanud sellele vastu, ütles et enam ei jõua. Nii ma kutsusingi siis ansamblist Uus-Generatsioon meie bändi juurde Rein Laaneoru ja Mikk Targo. Ja oligi Vitamiini koosseis põhimõtteliselt olemas.“
Raul Sepperi sõnul oli Vitamiin küll juba enne bändina olemas, kuid tuntud nad veel polnud. Algsest koosseisust tuli Vana-Toomase asendusbändi vaid Rein Laaneorg, ka Jüri Mitt tuli siis uude koosseisu üle, kuid otsustas mänedžeriameti kasuks.
„Esimeseks külalisesinejaks kutsus Jüri Mitt meile Joel Steinfeldti, hiljem laulis meiega juba Anne Veski,“ meenutas Raul Sepper.
Õiglustunne sai saatuslikuks
Vitamiini koosseisus mängis Raul Sepper aastatel 1978-1980. Oma sõnul lõi sel ajal tihti välja teda terve elu saatnud õiglustunde pisik, mis muusikukarjäärile aga hästi ei mõjunud: „Nagu ikka, ei suutnud ma lõugu pidada, kui nägin, et midagi on valesti.“
Muusiku sõnul olid suurimad pinged seotud mänedžer Jüri Mittiga, kes tihti teiste arvelt püüdis kasu saada. Sageli oli just Raul Sepper see, kes bändi kokku kutsus ja süüdlasele karistust nõudis. Oma sõnul sai see talle saatuslikuks. Mõne aja möödudes küsisid inimesed mitmel pool juba, kas ta enam ei mängi Vitamiinis.
„Mind üllatas see küsimus sama palju, helistasin mänedžerile ja küsisin. Tema ütles, et jah, järgmine mäng jääb sulle viimaseks.“
Kuulsusrikas elu
Eredana on Raul Sepperil veel meeles esinemised kaheksakümnendatel ansambliga Singel.
„Palju sai käidud Venemaal ja nähtud seda, mismoodi rahvas seal hullus. 1983. aastal sattusin Gunnar Grapsi bändiga Magnetic Band esinema Jaltasse. Ma ei ole selliseid kontserte Eestis näinud. Andsime selles umbes Tartu suuruses linnas 6 päeva jooksul 12 kontserti täissaalidele.“
Raul Sepperi sõnul hämmastas teda eriti see, et pärast viimast kontserti jäi rahvamass neid kontserdisaali ette platsile ootama ja skandeerima.
„Rahvas ei läinud ära ja muudkui skandeeris: „Gunnar Graps! Magnetic Band!“ Me ei julgenud algul kohe läbi selle massi minema hakata. Läksin esimesena ja nii kui ust natuke paotasin, haarati meid ükshaaval rahva sekka. Järgmisel hetkel olime kõik selle rahvamassi kohal, meeste õlgadel. Minu käest küsiti, kuhu meil minna on vaja. Ütlesin ühe restorani nime, kuhu olime kohalike poolt kutsutud, ning hullunud rahvas viiski meid kätel sinna.“
Raul Sepperi sõnul suutis ta nendel aegadel vältida kuulsusest lolliks minemist, kuigi meeles on nii mõnigi hetk, kui sai oma tuntud vuntside abi kasutada.
„Tarvitses mul vaid näidata oma nägu ja vuntse ning kõik uksed avanesid,“ meenutas ta.
Teadur ja ettevõtja
Kuulsusrohke muusikuelu kõrval jõudis Raul Sepper teenida raha ka teisi ameteid pidades.
„1973. aastast, kui Arukülast kolisin, töötasin 6 aastat Teaduste Akadeemias, korraks tulin sealt ära ja sain tööd majavalitsuses peainsenerina, kuid peagi olin jälle tagasi, seekord 9 aastaks Küberneetika Instituudis.“
Oma suurimaks saavutuseks muusikuelu kõrvalt peab Raul Sepper üheksakümnendatel ühekordsete meditsiiniliste voodilinade toomise äri ülesehitamist.
„Ise organiseerisin kogu tehase rajamist Eestisse, kõik toore tuli Euroopast kokku ajada. Sain hakkama ja jõudsin tootmiseni välja.“
Pärast 37 aastat on kireva eluga muusik jõudnud aga tagasi kodukülla ja oma sõnul naudib seda täiel rinnal.
Koduküla aktivistiks
Juba pikemat aega on Raul Sepper plaaninud Aruküla rändrahnu ümbruse korrastamist.
„Selle kivi ümber käisin väiksena mängimas ja nüüd, kui Arukülla tagasi tulin, nägin, et see on lausa võssa ära kadunud ja paljud kohalikud inimesed ei teadnudki, kui võimas kivi see on. On ikka kuri patt jätta nii unikaalne objekt meie Aruküla kasuks mängu panemata.“
Lisaks juba möödunud aastal alustatud võsaraiele ja muruniitmisele on Raul Sepper kokku leppinud OÜga Raven, kes on lubanud aidata tal kivi ümbrust planeerida. Lisaks on ta saanud nõusse ka ühe haljastusfirma, kes kivi ümbruse üle vaataks ja oma ideedega ettevõtmisse panustaks.
Raul Sepperi sõnul oli tal ääretult hea meel, kui Aruküla Kultuuriselts maikuus kivi juurde volbripidu pidama tuli, ja üllatus, kui tema käest luba küsiti.
„Garina Toomingas helistas ja küsis, kas tohime sinu kivi juures ürituse teha. Ma küsisin, et mis ajast see minu kivi on,“ naeris Raul Sepper.
Muusik ütleb, et Aruküla jääb nüüd lõplikult tema koduks, kust ta enam kuhugi ei lähe, ning loodab, et saab kodukandi paremaks muutmisel aina enam oma panust anda.
Üheks oma kasulikuks küljeks peab ta ka oskust noortega suhelda, mida kasutab pidevalt noorte pidudel esinedes. Neid kaasates loodab muusik noortesse vastutustunnet süstida. Raul Sepperi ideega, et iga Aruküla põhikooli lend võiks oma puu Aruküla rändrahnu juurde istutada, tegi kooli 48. lend sel aastal algust.
