Aruküla Äpunäpul esietendus „Vaeslaps ja talutütar“

2027

Esmaspäeval, 30. aprillil mängis nukustuudio Äpunäpp uut näitemängu nii Raasikul kui Arukülas.

Trupi juhendaja ja lavastaja Angela Allik rääkis, et leidis Äpunäpule sobiva näitemängu raamatust „Näidendeid koolilavale“. Õpetaja ja näitleja Lully Gustavsoni „Vaeslaps ja talutütar“ on lugu sellest, kuidas vanapagan läheb oma kolmele pojale pruute otsima. Kui vaeslaps pääseb vanapagana pojale mehele minemisest, siis ahne talutütar peab seda tegema.

Lavastuses mängivad Maarja Vahtras (vaeslaps), Angela Al­lik (talutütar) Alari Kruusvall (vanapagan), Age Mets (vanapagana moor), Andrus Rähni, Jako Reinaste ja Jürnas Rähni (vanapagana pojad), Kristel Tamme ja Andra Allik (hiirekesed ja kukk). Kaks viimast on ainsad, kes mängivad selles etenduses nukkudega, ülejäänud osalised on ise laval kostüümides.

„Kuna plaan oli mängida õues, otsustasime, et sel korral nukke eriti ei kasuta, ka mullu „Väikest nõida“ mängides ei olnud meil nukke,“ sõnas lavastaja.

Kostüümid kombineeriti tema kinnitusel ise: „Need on ostetud second hand poodidest või leitud kodudest, igaüks tõi, mida parajasti sai – ühel oli sobiv pluus, teisel kingad, kolmandal vöö. Parukad on rahvamaja varudest. Oleme harrastusteater ja teeme palju asju nii-öelda põlve otsas. Näiteks need hiirekesed, mida lavastuses kasutame, tõi jõuluvana minu lastele.“

Lavakujundusega aitas Marju Kondratjev. Angela Allik jutustas, et Marju Kondratjev oli neil abis kolmandat korda, tegi Mistra-Autexist saadud seinakattematerjalile lavastuseks sobiva taustapildi. Eelmisel aastal joonistas ta Väikese nõia toa, sel aastal saunamajakese.

„Kuna meil on vaja liikuda oma tükiga ühest alevikust teise, peavad dekoratsioonid olema lihtsad kaasa võtta ja üles panna,“ ütles lavastaja.

Harjutamiseks napp kuu
„Vaeslapse ja talutütre“ proove hakkas Äpunäpp tegema aprilli alguses. Enne seda osalesid trupi liikmed Raasiku valla juubelilavastuses, mille ettevalmistused algasid sügisel.

„Pärast „Raasiku“ viimast etendust andsin neile kaks nädalat hingamisaega ning siis hakkasime uue tükiga proove tegema,“ lausus Angela Allik.

Raamatu „Näidendeid koolilavale“ juures on ka demoplaadid näitemängudele sobiva muusikaga. Jüripäeval käis Otto-Karl Vendt Raasiku rahvamajas ning salvestas helistuudioks kohandatud saalis Äpunäpu osaliste laulud plaadile.

Raasikul mängiti „Vaeslast ja talutütart“ volbripäeva ettevõtmiste raames rahvamaja õues, Arukülas suure kivi juures. Kui eelmisel aastal samal ajal etendatud „Väikest nõida“ sobis Angela Alliku arvates mängida vaid volbriõhtul, siis „Vaeslast ja talutütart“ võib esitada ka muul ajal.

Ta lisas, et umbes pooletunnine tükk  on vaatamiseks kogu perele, kuigi päris pisikestele seda ei soovita, sest laval trallitavad kuradid võivad neid ehmatada.

Lavastaja rääkis, et mais 8. sünnipäeva tähistav Äpunäpp on etendusi andnud peale koduvalla rahvamajade ka koolides-lasteaedades, kuid see on keeruline, kuna 10liikmelises harrastustrupis on peamiselt inimesed, kes käivad päeval mujal tööl: „Aga kui on ikka kusagile esinema kutsutud, siis me ära pole öelnud.“