Aruküla põhikooli keelelaagri projekt tunnistati Pihkvas rahvusvahelisel foorumil parimaks.
Oktoobris osalesid Aruküla kooli tüdrukud, Angelika Izosina 7. ja Anne-Mai Adamberg 8. klassist koos vene keele õpetaja Leena Mölsiga Pihkvas VI rahvusvahelisel vene keele ja kultuuri foorumil, mida korraldab Pihkva Riiklik Ülikool koos Mihhailovskoje Puškini-nimelise riikliku muuseumi-looduskaitsealaga. Noortefoorumil osalesid vanemate klasside õpilased ja üliõpilased 19 riigist, peale Eesti veel Venemaalt, Bulgaariast, Argentiinast, Lätist, Kreekast, Turkmenistanist, Ukrainast, Usbekistanist, Hispaaniast ja Valgevenest. Aruküla kooli tüdrukute esitatud projekt „Keelelaager Aruküla põhikoolis“ sai esikoha.
„Võidu tõi see, et nad esitlesid praktilist asja ning juba ellu viidud projekti,“ sõnas Leena Möls.
Kahepäevane keelelaager
Kui eelmisel sügisel avaldasid Aruküla kooli õpilased vene keele õpetajale soovi, et tahaksid üheskoos midagi teha, palus Leena Möls neil pakkuda midagi, mis oleks senitehtust erinev. Pakutud ideede seast valiti välja vene keele laager teemal „Uusaasta“. Kahepäevane laager toimus mullu detsembris, osalesid 44 last 6.-8. klassist.
Laagri kavas oli temaatiline viktoriin, küpsetati, meisterdati kuuseehteid ja jõulukaarte, mängiti, lauldi, tantsiti, vaadati filme. Kuna põhieesmärk oli tutvustada vene kultuuri ning arendada vene keele oskust, püüti suhelda vaid vene keeles. Laagri alguses said kõik osalejad endale loosiga vene nimed, täitsid passid, kuhu pidid märkima ka elukoha Venemaalt. Laagris olid külas ded moroz ehk näärivana ning Sneguurotška ehk Lumehelbeke, peale selle ka Tallinnast kutsutud kaks vene naist, kes tegid lastega pliine ja pirukaid.
„Paljude õpilaste jaoks on suur probleem, kui on vaja ära õppida suur kogus uut infot. Meie otsustasime vene keele õppe teha mänguliseks, nii on seda kergem omandada,“ selgitasid Angelika Izosina ja Anne-Mai Adamberg.
Koos nendega oli keelelaagri korraldustoimkonnas 8 õpilast, ettevalmistused kestsid umbes kuu. Leena Möls kiitis, et lapsed olid kõik põhjalikult läbi mõelnud, otsisid ise ka sponsoreid – käisid Vildivillas ning rongiga Raasiku õlletehases kalja järel. Pärast kirjutasid sponsoritele tänukirjad.
„Meil ei olnud eesmärk kusagile võistlema minna, õpilased tegid seda laagrit tõesti endale ja oma koolile. Ehk sellepärast tuligi nii hästi välja,“ arvas õpetaja.
Võit oli üllatus
Kui Pihkvast kutsuti Aruküla kooli sel sügisel noortefoorumile, pidid keelelaagrit tutvustama esialgu neli õpilast, kuid kaks neist ei saanud minna ning Pihkva ülikooli õppejõudude ja tudengite ning Puškini-muuseumi esindajatest üheksaliikmelisele žüriile tutvustasid oma koolis tehtut Angelika Izosina ja Anne-Mai Adamberg. Aega oli 15 minutit, sellega jõudsid nad esitleda 40 ettevalmistatud slaidi, räägiti kordamööda, seejärel tuli vastata küsimustele. Õpetaja kiitis, et tüdrukud tegid lühikese ettevalmistusajaga palju tööd, harjutasid ettekandeks koolis, kodus ja juba Pihkvas olles.
„Minul oli kergem, olen vene perest,“ sõnas Angelika Izosina.
„Anne-Mai on oma töökusega saavutanud hea keeleoskuse,“ lisas Leena Möls.
Ettekanneteks oli Pihkvas kavandatud kolm pikka päeva, Aruküla neiud tutvustasid oma projekti esimesel päeval teisena, pärast Tapa vene kooli õpilaste ettekannet.
Kui foorumi kokkuvõtete tegemisel olid peaaegu kõik osalejad juba tänukirja saanud ning ka 2. ja 3. koht välja kuulutatud, sosistasid Aruküla tüdrukud õpetajale, et neid on hoopis ära unustatud. Kui siis öeldi, et nemad võitsid esikoha, olid üllatusest kohkunud nii õpilased kui õpetaja.
„Kuulsime, et žürii otsus oli ühehäälne. Kiideti, et õpetajad saavad meie projektist palju ideid,“ rääkis Leena Möls.
Ta lisas, et saadud võitu andsid oma panuse kõik lapsed, kes laagris osalesid.
Angelika Izosinat ja Anne-Mai Adambergi premeeriti kohaliku raamatupoe 8000rublase kinkekaardiga. Nad ostsid sealt raamatuid, käsitöö- ja meisterdamisasju, koolitarbeid.
Tänavune polnud Aruküla kooli esimene võit Pihkva-foorumil. Kaks aastat tagasi esitasid Ingerly Penu ja Marija Kangur seal loovtööd „Multifilmide nädal“. Ka see sai esikoha ning äratas kohapeal suurt huvi.
„Tänu sellele kutsuti mind eelmisel sügisel Pihkvasse õpetajatele mõeldud metoodilisele-praktilisele seminarile, kus kõneldi vene keelest kaasaegses hariduses ning vene keele võõrkeelena õppimisest eri projektide kaudu. Tegin seal ettekande projektidest ja loovtöödest Aruküla kooli näitel,“ jutustas Leena Möls.